Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Tartu Ülikooli teadlased uurivad viljatusmuresid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Suguhaiguste kiirtest hakkab nägema välja samasugune nagu rasedustest.
Suguhaiguste kiirtest hakkab nägema välja samasugune nagu rasedustest. Foto: SCANPIX

Tartu Ülikooli teadlaste juhtimisel uuritakse Eestis ligi 6000 inimest, kelle seas on nii rasedad kui ka rasedust planeerivad naised ning viljatusmurega silmitsi seisvad inimesed.

Uuringu eesmärk on töötada välja uusi meditsiinilisi lahendusi rasedustüsistuste ning mõlema sugupoole viljatuse ja sellega seotud haiguste riski hindamiseks ning parandada võimalusi viljatuse ennetuses ja ravis, teatas Tartu Ülikool.

Eestis on üha kasvava tähelepanu all elanikkonna vananemine, madal sündimus ning neist tulenevad sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Noorte eneseteostuse võimaluste laienemine viimasel paarikümnel aastal on toonud kaasa laste sünni edasilükkamise hilisemasse eaperioodi.

«Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel on viimase kahe aastakümne jooksul keskmine vanemate vanus sünnituse ajal tõusnud nelja aasta võrra: 2011. aastal oli naise keskmine vanus sünnitusel 29,4 ja mehel 32,5 eluaastat,» sõnas Tartu Ülikooli inimese molekulaargeneetika professor Maris Laan, lisades, et hilisemas eaperioodis lapse saamisel esineb oluliselt sagedamini nii meeste kui ka naiste viljatust, korduvat raseduse katkemist, emakavälist rasedust ja teisi raseduse komplikatsioone.

«Viljakuse halvenemine on tingitud vanusega kaasnevast sugurakkude kvaliteedi langusest, haigustest ning mitmetest keskkonna ja eluviisi poolt mõjutatud teguritest,» täpsustas Laan.

Viljatuse ja sellega seotud haiguste riski hindamise eesmärgil kogutakse esimest korda Eestis 2500 raseda või rasedust planeeriva naise ning 3500 viljatusmure või suguteede arenguhäirega mees- ja naispatsiendi andmed. Kogutud andmete analüüsi tulemusena töötatakse välja mitteinvasiivsed biomarkerid ehk DNA, vereseerumi või uriini analüüsil põhinevad proovid rasedustüsistuste riski hindamiseks ning ennetamiseks ning avatakse uusi võimalusi viljatuse ennetuses ja ravis.

Tagasi üles