/nginx/o/2009/05/18/181030t1hbd98.jpg)
Briti teadlaste sõnul aitab pensioniealiste töötamine dementsust ennetada.
Eakate töötamine aitab dementsust ennetada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tõstsid ajutöö vajalikkust esile eelkõige Alzheimeri tõve ennetamisel, kirjutab mtv3.fi.
Uurijad jälgisid 1300 dementsust põdevat patsienti. Uuring näitas, et mida kauem inimene ajutööd tegi ja tööga seotud oli, seda hiljem dementsus tekkis.
Varakult pensionile jäänute seas tekkis dementsus, sealhulgas ka Alzheimeri tõbi, märgatavalt varem.
«Iga tööaasta «noorendab» aju kuue nädala võrra,» selgitasid uurijad.
Teadlased jätkasid, et vaimseid väljakutseid annab ka muu kui leivateenimine. Näiteks uute asjade õppimine, kuid ka ristsõnade lahendamine koormab aju piisavalt.
«Kõige tähtsam on, et eakas ei loobuks õppimast ja aktiivne olemast. Pensionile jäämine ei tähenda tänapäeval aktiivsest elust eemaldumist,» selgitasid teadlased.
Teadlased siiski rõhutasid, et lisaks töötamisele vähendavad dementsuse tekkimise riski veel mõned muud tegurid, näiteks geneetika või tervislikum eluviis.
Dementsus on sümptomite kompleks, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng. Lisaks intellektihäiretele on iseloomulik ka mäluhäirete esinemine. Häired võivad esineda kõigis teistes psüühilistes funktsioonides - tundeelus, tahteelus, tajumises, mõtlemises, instinktides.
Alzheimeri tõbi on mäluhäiretega algav süvenev nõdrameelsus, mida põhjustab ajurakkude kärbumine. Haigestutakse vanemas eas. Haigust kirjeldas esimest korda 1906. aastal Saksa psühhiaater Alois Alzheimer (1864 – 1915).