Krooniline liigesepõletik tabab Eesti kliimas sageli väikelapsi

Ema kinnitusel ei jää nelja-aastasel Karoliinal raskest diagnoosist hoolimata ükski asi tegemata ning jalavalu kurdab ta pigem siis, kui ise kõndimise asemel sülle soovib. Foto: Erakogu

Kuigi juhtub, et juveniilsesse artriiti haigestunud laps ei vaja ühel hetkel enam ravimeid, võib haigus uuesti ägeneda ka aastaid hiljem.

«Tagantjärele arvan ma, et ta haigestus üheksakuuselt, kui väike sõrm läks tursesse ja oli punane, aga meie perearst arvas, et ju ta on end käputama hakates kusagile ära löönud,» rääkis nelja-aastase Karoliina Kulli ema Kairi Naha. Nii elaski pere edasi, teadmata, miks on lapsel aeg-ajalt seletamatul põhjusel palavik ja nahal imelikud täpid.

Juveniilse idiopaatilise artriidi diagnoosi sai tüdruk alles 1,5-aastaselt, kui sattus kopsupõletikuga haiglasse, sai seal lisaks veel rotaviiruse ega suutnud ühel päeval enam käia. «Siis alles hakati asja uurima, kuigi seni oli ta näpp olnud kogu aeg punane ja turses,» tõdes Kairi Naha. Sellest ajast alates saab tüdruk artriidiravi ning seni pole haigushoog kordunud.

Nii hästi ei läinud viieaastasel Markus Mailendil. «Kaheaastaselt läks tal suur varvas punaseks ja me mõtlesime, et on end ära löönud,» rääkis poisi ema Monika Mailend. Punetus oli kestnud umbes nädala, kui ühel hommikul olid lapse põlved nii kanged, et ta ei saanud käia. Nende perearst organiseeris paari päeva jooksul reumatoloogi vastuvõtu, seal pandi samuti diagnoos juveniilne idio­paatiline artriit. Kui ligikaudu aasta kestel sai Markus tabletiravi, siis nüüdseks on üle mindud bioloogilisele ravile, kuna haigus progresseerus ja haaras uusi liigeseid. Iga viirushaigus süvendab ka artriiti ning viimastel aastatel on Markus olnud ema sõnul sageli haige.

«Meie kliimavööndis on see sage haigus. Üks grupp on ühe- kuni kolmeaastased tüdrukud, kes jäävad äkki haigeks. Näiteks ärkavad lõunaunest üles ja ei saa enam jalale toetuda,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi vanemarst-õppejõud Chris Pruunsild. Miks haigus sagedamini just väikseid tüdrukuid tabab, on arsti sõnul raske öelda, aga üldiselt põevad naised reumaatilisi sidekoe haigusi meestest tihemini. Teistest sagedamini jäävad liigesepõletikku ka üheksa- kuni kümneaastased lapsed. Igal aastal haigestub Eestis kroonilisse liigesepõletikku umbes 200 kuni 16-aastast last.

«Reumaatilised haigused on lapseeas nii meil kui kogu maailmas küllaltki sagedased ja täheldatav on sagenemistendents,» rääkis Tallinna lastehaigla reumatoloog Karin Uibo. Tema sõnul on Eestis iga kümnes reumaatilise haiguse põdeja lapseeas.

Chris Pruunsilla sõnul esineb Eestis juveniilset artriiti sama palju kui teistes Põhjamaades, samas kui Hispaanias ja Itaalias on seda märksa vähem.

«See on autoimmuunhaigus ehk organismi immuunsussüsteem on aktiveerunud nii, et ründab omaenda kudesid, praegusel juhul liigese kelmet, kus tekib põletik,» püüdis doktor Pruunsild haigust lihtsate sõnadega selgitada.

Haiguse põhjust ei leita

Arsti sõnul pole juveniilse idiopaatilise artriidi tekkepõhjus teada. «Sõna «idiopaatiline» näitabki, et ei ole teada, mis selle põhjustab. Kui ma leian mingi põhjuse, on see siis trauma või mingi nakkuslik põhjus, siis on artriidil põhjus, aga selle haiguse puhul on vähemalt kuus nädalat ühe liigese põletik ja muid põhjusi ei tule välja,» tunnistas arst. Laste artriidiravi on märksa agressiivsem kui täiskasvanute oma, sest lähtutakse põhimõttest, et lapse normaalseks kasvamiseks tuleb põletik kiiresti maha suruda.

Oma osa haigestumisel on kindlasti ka geneetilisel eelsoodumusel. «Mul on peresid, kus minu juures käivad õed-vennad või on emal reumatoidartriit või juveniilne artriit,» tõi ta näite.

Uusi haigusjuhte tuleb rohkem sügistalvisel perioodil, viirushaiguste ajal. «Infektsioonid ja traumad on vallandavad faktorid,» selgitas arst. Pruunsilla sõnul kukkus üks tema kaheaastane patsient kelgumäel ning põlv läks paiste. Esimene paistetus võeti kapsalehega maha, aga paari nädala pärast tekkis seal uus turse. «See on klassikaline juhtum ja millal see haigus muidu oleks avaldunud, ei oska öelda,» tõdes arst.

Algab põlvedest

Pruunsilla sõnul lööb haigus tavaliselt esmalt põlvedesse, aga ka teistesse alajäsemete liigestesse. «Käeliigeste haaratust on mõnevõrra vähem, aga see on alati halvem variant,» tõdes arst ja lisas, et tegelikult võib haigus alata ka väiksest näpust.

Markuse vanemad loodavad, et ehk kasvab nende laps teismeeas artriidist välja ja pääseb bioloogilisest ravist. «See on eluaegne diagnoos,» rõhutab siiski doktor Pruunsild. Juveniilse artriidi ravi on pikk ning kestab vähemalt paar aastat, seejärel hakatakse ravimidoose vähendama ning mõni laps võib tõesti pärast aastatepikkust ravi sellest pääseda. Samas võib haigus ägeneda nii ravi ajal kui ka aastaid, isegi aastakümneid pärast ravi lõpetamist.

Tallinna lastehaigla reumatoloogi Katrin Uibo sõnul pole praeguste meditsiiniliste teadmiste alusel võimalik ennustada ühegi lapse reumahaiguse kulgu, kuid osal tõesti haigus n-ö kasvab välja. «Kahjuks läheb suur osa lapseeas reumasse haigestunuid haigusega üle täiskasvanuikka,» lisas ta.

Kümme aastat pärast oma selleteemalist doktoritööd kutsus dr Pruunsild välja selles uurimustöös osalenud 50 noort. «25 neist oli täiskasvanuna ägedad põletikud, osadele kirjutasin retsepti välja, teistele otsisin täiskasvanute süsteemis uue arsti,» tõi arst näite.

Artriidihaiged lapsed peaksid kolm-neli korda aastas käima arsti juures kontrollis – seda ka juhul, kui haigus näiliselt ei ole ägenenud ja laps võtab korralikult ravimeid. «Liigesekahjustus võib edasi areneda ka siis, kui ravi on peal. Laps võtab ravimeid ja tal kaebusi pole, aga minu silmis funktsiooni piiratus süveneb või on liiges veidi turses, mida pere ise ei oska näha,» tõdes doktor Pruunsild.

Kuna väikelaste haigus algab ägedalt, jõuavad nemad Pruunsilla kinnitusel kiiresti eriarsti juurde. «Hiilivamatel puhkudel, kui suuremal lapsel aeg-ajalt veidi valutab ja siis läheb üle, jõutakse mõnikord, eriti kui tullakse kaugemast maakohast, arsti jutule alles siis, kui sõrmeliigesed on juba suured ja kõverdunud,» tõdes arst.

Samas on lastereumatolooge vähe ning järjekorrad on nende juurde on pikad, ulatudes kliinikumis praegu septembrisse. «Eks see oli ka üks põhjus, miks ma Tartus oma erakabineti avasin,» tunnistab dr Pruunsild.

Kõik mängud pole lubatud

Juveniilne artriit seab piiranguid lapse igapäevaelule. Paljud spordialad ja laste lemmiktegevused, nagu pallimängud ja batuut, on keelatud. «Arvatakse, et batuut on pehme,  aga tegelikult põrutab see liigeseid,» selgitas doktor Pruunsild. Ka pikem jooksmine ja tegevused, kus tuleb hüpata, on vastunäidustatud. «Liikuda tohib, aga enesetunde järgi,» rõhutas arst.

Väga hästi aga sobivad artriidihaigetele lastele ujumine, vesivõimlemine, rattasõit, teismelised saavad edukalt käia jõusaalis, vältides harjutusi, mis haiget liigest võiksid kahjustada. «Mu kolleegil on patsient, kellel olid paljud liigesed haiged ja kes tegeleb allveesukeldumisega. Tema sõnul on tall vee all parem olla,» tõi arst näite.

Nelja-aastase Karoliina ema kinnitusel ei jää lapsel artriidi pärast ükski asi tegemata. «Eks ma ikka keelan ka, et hüpata ei tohi, sest põrutamised pole head. Aga jalavalu kurdab ta tavaliselt siis, kui käia ei taha,» rääkis Kairi Naha. Kuna haigushoog pole pärast ravi kordunud, siis ema sõnul ei usu ta siiani, et ta lapsel on selline haigus. «Aeg-ajalt ma mõtlen, et äkki on valediagnoos,» sõnas ta.