Euroopa suurim salasigaretiturg on Baltikumis

Salasigaretid. Foto: Toomas Huik.

KPMG LLP värske uuringu kohaselt on Euroopa Liidu suurim salasigaretiturg Baltikumis – Eestis moodustab salaturg 19,7 protsenti kohalikust tarbimisest, Lätis 30,7 ja Leedus 27,5 protsenti. See seab meid 27 Euroopa riigi pingereas esimesele kolmele kohale.

Kuigi üleüldine sigarettide tarbimine on kahanenud kõigis kolmes Balti riigis, on salaturu osatähtsus jõudsalt kasvanud. Endiselt on suurim salasuitsude impordimaa Venemaa, kuigi sissevedu Valgevenest kasvab märkimisväärse kiirusega.

Ka Soomes on üldine tarbimine pisut kahanenud, samas suur hinnavahe idanaabriga ning laevaliikluse tihenemine on suurendanud salasigarettide sissevoolu nii Eestist kui Venemaalt. Soomes moodustas salasigaretiturg 2012. aastal 16,9 protsenti kogu turust, aasta varem 15,4 protsenti – see tõstab Soome salasigarettide levikult Euroopas Iirimaa järel 5. kohale. Ligi 70 protsenti Soomes levivatest ebaseaduslikest sigarettidest pärineb Venemaalt ja seitse protsenti Eestist.

Eesti salasigaretituru kasv 17 protsendilt 19-le oli 2012. aastal Suurbritannia, Kreeka ja Itaalia kõrval üks kiiremaid Euroopas. Kasv on tulnud eelkõige Valgevenest lähtuva salakaubavoo suurenemise arvelt – kahe aastaga on sealt pärit salasigarettide osa kasvanud 0,8 protsendilt 13,4-le. Kui eelneval paaril aastal salaturu maht kahanes, siis nüüd on Eesti tagasi 2009. aasta tasemel, mil salasigaretid moodustasid üle 20 protsendi kogutarbimisest.

Salasigarettide turumahu kasv on kõikjal Euroopas järjepidev ning KPMG iga-aastase uuringu kohaselt on salaturu osa praeguseks jõudnud 11,1 protsendini kõigist Euroopa Liidus tarbitud sigarettidest. Salaturu kasvu ei piira ka liidu riikides peaaegu ühtlustunud sigaretipaki maksumus, kuna liidu idapiiril on hinnad endiselt kuni kaheksa korda madalamad.

2006. aastal moodustas salaturg Euroopa Liidu 27 liikmesriigis 2,4 protsenti kogutarbimisest, tunamullu oli see juba 10,4 protsenti. Kokku tarbiti Euroopa Liidus eelmisel aastal hinnanguliselt 65,5 miljardit salasigaretti.

Salasigaretituru tõttu jäi Euroopa Liidu riikidel eelmisel aastal aktsiisi- ja maksutuluna saamata ligikaudu 12,5 miljardit eurot, Eestil aga 40 miljonit eurot.

KPMG uuring tugineb legaalse müügi statistikale ja tühja sigaretipaki uuringu tulemustele. Tühja paki uuringut viib Eestis kaks korda aastas läbi turu-uuringufirma Nielsen, kes selle jaoks korjab, klassifitseerib ja analüüsib vastavalt kokkulepitud metodoloogiale 14 suuremas Eesti linnas 3300 sigaretipakki ja tuletab sellest lähtuvalt salasigarettide osatähtsuse.