Seitse põhjust, miks vaktsineerimine on oluline

Vaktsineerimine. Foto: Liis Treimann / Postimees

Terviseamet toob välja seitse peamist põhjust, miks on oluline end lasta nakkushaiguste vastu vaktsineerida.

Märkimisväärne haigestumiste langus vaktsiin-välditavatesse nakkushaigustesse on jätnud minevikku mitmed varem suuri haiguspuhanguid põhjustanud nakkushaigused. See võib olla üheks põhjuseks, miks on täna Euroopas ligi 650 000 last näiteks leetrite vastase kaitseta.  Seda ajal, kui vaktsiin-välditavad nakkushaigused põhjustavad jätkuvalt haigestumisi, tõsiseid tüsistusi, invaliidsust ja lõppevad isegi surmaga.

1. Immuniseerimine päästab elu

WHO andmetel päästetakse tänu immuniseerimisele igal aastal üle kolme miljoni inimese elu kogu maailmas, veel rohkem hoitakse vaktsineerimisega ära haigestumisi ja eluaegset invaliidistumist. 

Kui vaktsineerimise olulisusele tähelepanu ei pöörata, võivad sellised ohtlikud nakkushaigused nagu poliomüeliit (lastehalvatus), leetrid või difteeria taasilmuda ja hakata uuesti levima ka Euroopas.

Immuniseerimine kaitseb ka vaktsineerimata inimesi, sest kõrge immuniseerimisega hõlmatuse korral väheneb märkimisväärselt haigustekitajate ringlus elanike hulgas. Enamiku vaktsiin-välditavate nakkushaiguste korral peaks immuniseerimisega hõlmatuse tase olema vähemalt  95 protsenti. Selline immuunsuse tase kaitseb ka neid, kellele on immuniseerimine vastunäidustatud või kellel teatud põhjustel immuunsust ei kujune.     

2. Igal inimesel on õigus olla immuniseeritud

Mõnedes Euroopa regiooni riikides on erinevatel põhjustel olemas immuniseerimata elanike rühmad, kes on vastuvõtlikud vaktsiin-välditavatele nakkushaigustele ning kelle hulgas esineb sageli puhanguid. Näiteks esines aastatel 2008-2009 ja ka hiljem leetrite puhanguid Saksamaal, Hispaanias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias jm.

Haigestusid enamuses vaktsineerimata riskirühmad, sealhulgas migrandid, mustlaskogukonda kuuluvad inimesed ja need isikud, kes  religiooni või muul põhjusel eitavad vaktsineerimist. Nendel riskirühmadel puudus  teadmine vaktsineerimise vajadusest ja osa neist olid sotsiaalse kaitseta.

3. Vaktsiin-välditavad nakkushaigused on jätkuvalt ohtlikud

Haigestumine vaktsiin-välditavatesse nakkushaigustesse on praegu küllalt madal. Seetõttu on paljud lapsevanemad hakanud keelduma vaktsineerimistest, mille tulemusena on hakanud immuniseerimisega hõlmatus langema niisuguste tõsiste nakkushaiguste osas nagu leetrid, punetised, difteeria ja läkaköha.

Näiteks puhkesid 1990. aastatel difteeriavastase vaktsineerimise ärajätmise tagajärjel endistes NL riikides ulatuslikud difteeria puhangud, mille käigus haigestus üle 50 000 inimese.

2009–2010. aastal esines Bulgaarias laiaulatuslik leetrite puhang haigestunute koguarvuga üle 24 000, neist 24 haigestumist lõppesid surmaga.

2002. aastal tunnistati WHO Euroopa regioon poliomüeliidivabaks regiooniks. Kuid 2010. aastal puhkes Tadžikistanis suur poliomüeliidipuhang, mille põhjuseks oli Afganistanist sissetoodud metsik polioviirus. Kokku haigestus 475 inimest ja registreeriti 29 surmajuhtu.

4. Vaktsiin-välditavaid nakkushaigusi on võimalik elimineerida

Kõrge immuniseerimisega hõlmatuse korral langeb haigestumine vaktsiin-välditavatesse nakkushaigustesse.

Tänu koordineeritud vaktsineerimistele on maailmas likvideeritud või kontrolli alla saadud järgmised tõsised nakkushaigused:

• pärisrõuged likvideeriti 1978. aastal. Varasemalt suri igal aastal maailmas viis miljonit inimest;
•  WHO Ameerika regioonis elimineeriti leetrid 2002. aastal. Veel 1990. aastal esines selles regioonis leetrite laiaulatuslik puhang haigestunute arvuga üle 250 000 ja surmade arvuga üle 10 000. Haigus saadi kontrolli alla tänu vaktsineerimisele kõigest 12 aastaga;
• WHO Euroopa regioonis on liikmesriigid seadnud eesmärgiks elimineerida leetrid ja punetised 2015. aastaks. Praegu on regioonis haigestumine leetritesse jätkuvalt kõrge, kuid positiivse asjaoluna võib märkida, et viimase 10 aasta jooksul on vähenenud haigusjuhtude arv 96 protsendi võrra;
• 2002. aastal tunnistati WHO Euroopa regioon poliomüeliidivabaks ja seitsme aasta jooksul ei registreeritud siin ühtegi poliomüeliidi haigusjuhtu. Vaatamata sellele, et 2010. aastal esines regioonis sissetoodud metsikviiruse poolt põhjustatud puhang, õnnestus olukord kiiresti võtta kontrolli alla. Poliomüeliidi endeemilised on maailmas jätkuvalt  kolm riiki – Afganistan, Nigeeria ja Pakistan.

 5. Immuniseerimine on majanduslik kasulik

Immuniseerimine on majanduslikust seisukohast kõige efektiivsem kaasaegne saavutus rahvatervise valdkonnas. Immuniseerimisega seotud kulud on tunduvalt väiksemad võrreldes ravi kuludega. Tänu poliomüeliidi (lastehalvatuse) likvideerimise globaalse initsiatiivi alustamisele aastast 1998 käivad viis miljonit inimest praegu omal jalal. Vastasel korral oleks nad olnud praegu halvatud poliomüeliiti nakatumise tagajärjel.

6. Laste tervis sõltub ohutu, efektiivse ja taskupärase immuniseerimist tagava tervishoiuteenuse osutamise süsteemist

Edukad immuniseerimisalased sekkumised tõid aastakümnete vältel kaasa märkimisväärse haigestumise ja suremuse languse. Immuniseerimisega hõlmatuse näitajat kasutatakse paljudes riikides tervishoiusüsteemi suutlikkuse ja esmatasandi arstiabi kättesaadavuse hindamise indikaatorina.

Investeerimine kõikidesse immuniseerimise valdkonda käsitlevatesse ressurssidesse (personal, tehnilised ja rahalised ressursid) tagab riigi suutlikkuse pakkuda esmatasandi arstiabi ja tagab, et ühegi lapse elu ei ole ohustatud vaktsiin-välditavate nakkushaiguste poolt.

Euroopa immuniseerimise nädal on üks võimalustest kasutada avalikkuse teavitamist immuniseerimisalase teadlikkuse tõstmiseks kogu WHO Euroopa regioonis. Iga lapse immuniseerimine on oluline selleks, et vältida haigusi ja kaitsta laste elu.

7. Iga laps peab olema vaktsineeritud

Arvate, et teie last ei pea vaktsineerima, kuna kõik teised lapsed on juba vaktsineeritud? Mõelge selle üle veelkord.

Teadaolevalt tekib kaitsev üldimmuunsus juhul, kui 95 protsenti elanikkonnast on immuniseeritud, samas aga kõik vaktsineerimata isikud suurendavad enda ja teiste haigestumise riski.

Mõnede vaktsiin-välditavate nakkushaiguste korral on oluline iga konkreetse isiku vaktsineerimine, kuna elanike üldimmuunsuse tase ei väldi haigestumist. Näiteks, kui laps ei ole vaktsineeritud teetanuse vastu, ei ole oluline, kas teised isikud on vaktsineeritud või mitte, sest selle haiguse tekitaja ei kandu inimeselt inimesele.

Kõrge immuniseerimisega hõlmatus võib tekitata lapsevanematel väära turvatunde, mis võib tuua endaga kaasa vaktsineerimistest keeldumisi. Selline lähenemine vähendab elanike üldimmuunsuse efektiivsust, sest iga immuniseerimata laps suurendab haigustekitaja leviku võimalust inimpopulatsioonis. Piisab sellest, et nakatub üks immuniseerimata inimene, kui tema kaudu hakkab haigustekitaja levima teistele immuniseerimata inimestele.

Allikana kasutati WHOd.