Viimase sajandi jooksul on nahavähist saanud valgete inimeste seas kogu maailmas võimas, kuid vähetuntud epideemia. Eestis on haigestumus melanoomi kümne aasta jooksul kasvanud lausa poole võrra.
Nahavähki haigestumine on kahekordistunud
Eestis avastatakse aastas pisut üle 1000 nahavähi juhu, teatas vähiliit. Kuigi tegu on vähiga, mida on võimalik varakult avastada, on suremus nahavähki ja eelkõige melanoomi kõrge.
Melanoomi uusi haigusjuhte esineb Eestis igal aastal keskmiselt 7 mehel ja 14,5 naisel 100 000 inimese kohta. Kuigi meestel esineb nahavähki poole vähem kui naistel, sureb neid sellesse haigusesse poole rohkem. Selle peamiseks põhjuseks on haiguse liiga hiline avastamine.
Euroopa keskmine uute haigusjuhtude esinemine on 12 juhtu 100 000 inimese kohta. Mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajaid esineb igal aastal Eestis 44 mehel ning 65 naisel 100 000 inimese kohta.
Nahavähi levikule aitab kaasa Eesti elanike sagenev reisimine päikeserohketesse riikidesse ja sealne mõõdutundetu päevitamine ning noorte üha tihedam solaariumi külastamine.
Dermatoloogid üle Eesti on teinud igal aastal heategevuslikke skriininguid omast vabast ajast, kuna Eestil riiklik programm puudub. Viimastel aastatel on dermatoloogid rohkem tähelepanu pööranud Eesti saartele. Eelmisel aastal käidi Hiiumaal. Tänavu toimus melanoomi skriining Kuressaares. Eesmärgiks on avastada melanoom varases staadiumis.
Kohal käis 129 huvilist, neist mehi 45, naisi 84. Keskmine vanus 34, noorim 5, vanim 85 aastat. Patsiendid täitsid eelnevalt küsimustikud, kus küsiti eri nahavähi riskifaktorite kohta. Mitmed patsiendid sai ka edasi kirurgidele suunatud.
Solaariumi kasutajate arv oli päris suur - 23,18 protsenti kohal käinutest, neist pooled külastasid regulaarselt ja üle 21 korra aastas solaariumi viimase 3-10 aasta jooksul.