/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2013/05/06/1733812t1h2ec8.jpg)
Eestis aitab nahavähi ja melanoomi levikule kaasa levinud linnalegend, et sünnimärke ei tohi puutuda.
Linnalegend takistab Eestis melanoomi ravi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui on pigmentkasvaja, siis seda tullakse küll näitama, aga pea iga teine ütleb, et seda ei tohi ju lõigata. See on nii absurdne,» imestas nahaonkoloog Marianne Niin. Arsti sõnul teavad inimesed, et iga vähivormi puhul kehtib reegel, mida varem alustada ravi, seda suuremad on šansid ellu jääda ja terve olla.
«Iga vähi puhul inimesed teavad, mida tähendab sõna hilja, aga millegipärast pigementkasvajat küll näidatakse arstile, aga järgmise sammuni, et see nahalt eemaldada, ei taheta kuidagi jõuda,» tõdes arst. Ta selgitas, et melanoom on aegkriitiline haigus ja iga järgnev kuu halvendab olukorda ja tõstab riski, et haigus muutub eluohtlikuks.
«Mida kauem sa vaatad enda küljes kasvavat moodustist, seda suurem on oht, et arsti juurde minnes öeldakse sulle, et praegu on juba hilja,» toonitas arst.
Ta tõi näiteks ühe patsiendi, kel oli jala peal kaugele arenenud melanoom ja kes oli sellega aastaid käinud arstide juures, kuid sellegipoolest ei lasknud seda eemaldada. «Ta ainus soov oli, et see madalamaks lõigataks, et ta saaks saapaid jalga panna,» tõdes arst. «See on nii kurb pilt,» lisas ta emotsionaalselt ajakirjanikele melanoomipilti näidates.
Dr Niine sõnul on ta püüdnud aru saada, kust selline teadmine on pärit, sest teiste maade kolleegid pole sellest kuulnudki. «Ilmselt on see pärit nõukogude ajast, kui inimestele ei öeldud diagnoose. Terve suur Hiiu onkoloogiahaigla töötas, ilma et keegi oleks vähidiagnoosi saanud. Inimestele räägiti sünnimärgist, haavandist, nahakäsnast jne,» tõdes ta.