Downi sündroom andis idee vähi raviks

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis / Scanpix

Downi sündroomiga inimesed haigestuvad väga harva vähki. Nüüd on teadlased välja selgitanud, miks see nii on, ning ühtlasi leidnud uue viisi vähi mahasurumiseks.



Downi sündroom on raske geneetiline haigus, mis seisneb selles, et inimesel on 21. kromosoomist kahe variandi asemel kolm, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal

Novaator

.

Downi sündroomiga sünnib keskmiselt üks laps kaheksasajast, kuid see näitaja sõltub väga tugevalt ema vanusest. Downi sündroomiga inimesed on vaimselt alaarenenud ning lootust sündroomi ravida ei ole.

21. kromosoomis on vähi arengut takistavat valku tootev geen. Kuna Downi sündroomiga inimestel on sellest geenist lisakoopia, siis on neil ka tõhusam kaitse vähi vastu, kirjutasid Harvardi ülikooli teadlased ajakirjas Nature.

Eelmisel aastal surnud Harvardi ülikooli teadlane Judah Folkman avastas angiogeneesi tähtsuse vähi arengus. Angiogenees on uute veresoonte kasvatamine ning see on viis, kuidas vähirakud iseennast toidavad ja vohama hakkavad. Praegune uuring baseerub otseselt Folkmani teedrajaval tööl, mistõttu on ka tema nimi uuringu läbiviijate seas, kirjutas News Daily.

Folkman pani tähele ka seda, et Downi sündroomiga inimesed põevad väga harva vähki. 18 000 Downi sündroomiga inimese peal läbi viidud uuring näitas, et neil esineb vähki umbes kümme korda harvem kui teistel inimestel keskmiselt.

Uue Harvardi teadlaste uuringu käigus õnnestus kindlaks teha ka konkreetne geen (DSCR1, tuntud ka kui RCAN1), mis seda erinevust põhjustab. Geenis on kirjas eeskiri spetsiifilise valgu tootmiseks, mis surub maha vaskulaarse endoteeli kasvufaktori, mis on oluline komponent angiogeneesi edukaks läbiviimiseks.

Teadlased viisid läbi ka katseid Downi sündroomiga hiirtega ning leidsid, et Downi sündroomiga hiired on vähi vastu samuti teistest hiirtest palju paremini kaitstud.

Kuna 21. kromosoom sisaldab üle 200 geeni, siis on üsna tõenäoline, et lisaks DSCR1-geenile on selles kromosoomis ka teisi geene, mis aitavad vähiga võidelda, ütlesid teadlased.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles