Eesti troonib melanoomi suremuse edetabeli tipus

Uuringul tehakse probleemsest sünnimärgist pilt spetsiaalse fotokaameraga, mille külge on ühendatud dermatoskoop. Foto: Hanneli Rudi

Kuigi Eestis esineb melanoomi sama palju kui Soomeski, sureb meil sellesse haigusesse inimesi rohkem kui üle lahe. Üle-euroopalise uuringu kohaselt juhib Eesti koos Poolaga melanoomi suremuse edetabelit Euroopas.

«Melanoom on  keskklassi, kes töötab ruumis ja saab korraga suure doosi UV-kiirgust, haigus,» rääkis nahaonkoloog Marianne Niin. Tema sõnul põevad seda kõige rohkem põhjamaal elavad inimesed. «Kümne aastaga oleme haigestumise arvult Soomele järele jõudnud, kuid meie elulemus on märksa väiksem kui neil,» tõdes arst.

Kui ravi ja diagnostika on mõlemas riigis võrdselt kättesaadavad, siis Eesti suur suremuse näitaja tuleneb ennekõike sellest, et arsti juurde jõutakse liiga hilja. «Eestis tahavad inimesed minna kindlasti nahaarstile oma sünnimärki näitama, aga sinna on neljakuulised järjekorrad. Tegelikult tuleks minna esmalt perearsti juurde, kes saab kahtluse korral kohe anda kiire saatekirja ning sellega saaks ruttu haiglasse vastuvõtule,» selgitas dr Niin. Tema sõnul ongi Soome elulemusnäitaja nii hea, kuna seal jälgivad sünnimärke perearstid.

Kui Šveitsis jääb pärast melanoomi diagnoosi saamist ellu 87 ja Soomes 80 protsenti meestest, siis Eestis on see näit 58,8 ja Poolas 56 protsenti.

30 aastat nahavähiga tegelenud dr Niine sõnul oli tema praktika algusaastatel 30 patsienti aastas ning enamasti oli tegu vanemate inimestega, siis tänapäeval saavad pahaloomulise kasvaja diagnoosi 20- kuni 30-aastased. «20-aastastel domineerib ilumaailm kaine mõistuse üle,» viitas arst noorte usinale solaariumis käimisele.

Arsti sõnul on melanoomi puhul tegu pigmendirakust  lähtuva kasvajaga, mis võib tekkida sünnimärgist  aga 2/3 juhtudest tekib  nahale uus moodustis, mis kasvab ja suureneb. «See võib olla pigmenteerunud, kuid võib olla ka lihtsalt roosakas sõlm,» tõdes dr Niin. Ta soovitas kindlasti juhul, kui nahale tekib midagi uut, mis on ilma pigmendita ja mis kasvab ning  muutub, pöörduda arsti poole.

Kuna kuni kolmeaastastel lastel praktiliselt puudub naha kaitsevõime, siis selle ajani saadud UV-kiirguse doosid ja päikesepõletused kahjustavad nahka kogu eluks. «Kui suvel öeldakse , et UV-indeks on üle kuue, siis ei soovita ma kellelgi päikese käes olla,» lisas arst.

Ühes aastas diagnoositakse Eestis 800 nahavähi ja 200 melanoomi esmasjuhtu ning melanoomi sureb ligi 60 inimest.

Dr Niin on väljatöötanud Eestis ainulaadse teledermatoskoopia lahenduse, mis aitab avastada sünnimärgis tekkinud varajasi muutusi, mis võivad areneda pahaloomuliseks nahakasvajaks. Kuu aega testiti seda Pärnu perearsti keskuses, kus 40 patsiendist suunati edasi 14 kirurgilisele ravile. Analoogse süsteemi soetamise vastu on huvi tundnud 20 perearstikeskust ning ideaalis võiks see süsteem olla kasutusel suurtes perearstikeskustes, kus on tööl mitu perearsti.