Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Masendus paneb mina-vormi kasutama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Depressioon. Illustratiivne foto.
Depressioon. Illustratiivne foto. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees.

Mina-vormi ja enesekohasete asesõnade sage tarvitamine viitab suhtlemisprobleemidele ja depressioonile, näitasid Saksamaa Kasseli ülikooli uurijad.

Uurija Johannes Zimmerman tegi intervjuusid psühhoteraapiapatsientidega, kel olid erinevad probleemid alates söömishäiretest kuni ärevuseni, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Kõik vabatahtlikud katsealused täitsid depressiooni mõõtva küsimustiku ja hindasid enda käitumist võrdluses teiste inimestega. Selgus, et mida rohkem kasutasid inimesed rääkides mina-vormi, seda depressiivsemad nad olid. Samuti olid neil suhtlemisraskused, näiteks võisid nad otsida liigselt tähelepanu. Meie-vormi eelistajad olid suheldes pigem tagasihoidlikumad, samas abistasid nad meelsasti teisi.

Loe lähemalt Novaatorist.

Tagasi üles