Perearst: Eestis jooksutatakse patsiente mõttetult

Perearst Diana Ingerainen.

FOTO: Toomas Huik/Postimees

Kuigi perearst Diana Ingerainen kiidab mitmeid e-tervise lahendusi, tunnistab ta, et tegelikult toimub Eestis mõttetu uuringute dubleerimine ja patsientide jooksutamine.

 «Oleme küll väiksem kui üks Pariisi eeslinnaosa, aga iga haigla on endale ise arendanud IT-süsteemid, mis lähtuvad ainult haigla vajadustest ega hooli patsiendi vajadustest,» tõdes perearstide seltsi juht Diana Ingerainen. Tema hinnangul on patsiendi kõige olulisem  mure see, et tema andmed (kõik andmed on patsiendi omad!) ei liigu ning toimub mõttetu uuringute dubleerimine ja patsientide jooksutamine.

«Seda vähest ressurssi, mis tervishoius on,  kulutatakse täiesti ebaotstarbeliselt. Haiglad oma autonoomsuses on läinud niikaugele, et loonud ka eraldi patsiendiportaalid, aga neis portaalides on killustatud andmed, kuna sisaldavad ainult just selles haiglas tehtud uuringuid,» rõhutab Ingerainen.

Perearsti nimistus olev patsient annab  loa oma andmeid vaadata nimistu avaldusega ja kõik andmed, mis on terviseinfosüsteemis ja  on perearstile kättesaadavad. «Otseselt suurhaiglate andmetele on teinud ligipääsu Ida-Tallinna Keskhaigla, arendades lausa oma perearsti «akna», mis küll hetkel ei tööta,» tõdes perearst.

Samas on teiste arstide sissekannete tegemine Ingeraineni sõnul väga oluline. «Seda olulisust ei saagi üle hinnata! Perearst on nagu ristmik erinevatel meditsiiniteedel. Kui perearstist läheb info mööda, siis ei saa ju patsiendile korrektselt abi anda,» selgitas ta. Perearsti sõnul on meditsiinis kõige mõttetum, kui tekib «seisev» info või läheb info kaduma ega aita lahendusi leida.

Rääkides praegu kasutusel olevatest e-lahendustest, siis digilugu on arsti hinnangul plusspoolel. «Jah, meil tuleb teha tööd andmete kvaliteediga. Jah, me peame murdma tervishoiuasutuste tõrksust andmete edastamise osas, aga juba see, et on loodud meditsiini andmete jaoks keskne terviseinfosüsteem on tegelikult väike ime,» tõdes arst.

Digiloost on abi

Ingeraineni sõnul on perearstid kõige suuremad digiloo kasutajad. «Tegelikult jättes kõrvale puudused kasutaja mugavuses, on tegemist väga hea tööriistaga,» on ta veendunud.  Probleeme on haiglatel ambulatoorsete epikriiside edastamisega, samas on juba üle 95 protsendi  statsionaarseid epikriise tervise infosüsteemis olemas.

«Digiretsept on kenasti käima läinud. Mitu korda on vähenenud patsiendi mure retsepti saamise osas,» kiitis arst alguses tõrkunud süsteemi. Perearsti sõnul digiretsepti tulekuga sisuliselt ei muutunud arsti jaoks retsepti koostamine. «Ikka tuleb vaadata, kas vastav ravim on patsiendile sobiv, kas tulenevalt ravijuhistest on ravimi väljakirjutamine tõenduspõhine jne. Oluliselt muutus kogu ravimi saamine patsiendi jaoks mugavamaks,» rääkis perearst. Ingeraineni arvates on digiretsepti eduloos heas mõttes süüdi nii patsientide surve kui ka arstide kasu. «Nimelt määrab retsepti soodustuse retseptikeskus, mitte enam arst. Arst pidi varem valesti märgitud soodustuse ise kinni maksma, nüüd on see mure arsti õlult ära,» selgitas ta.

Tulevikulahendused

Perearsti sõnul on tal kaks unistust e-lahenduste osas. «Et tekiks ühtne terviselugu, kuhu siis saavad teha sissekandeid erinevad arstid, õed ja ka patsient ise (näiteks oma vererõhuväärtusi, veresuhkruväärtusi päevikuna sisestada), siis oleks kõikidele osapooltele näha ajas tehtud uuringud, püstitatud diagnoosid, ordineeritud ravi, nõustamine jne,» unistas arst. Teiseks võiks olla e-perearstikeskus. «See oleks patsiendile digitaalne võimalus suunatult suhelda oma perearstikeskusega, e-perearstikeskus oleks üks patsiendiportaali osa ja võimalus digiregistratuuri osas, mis puudutab perearstikeskustesse pöördumisi,» selgitas Ingerainen.

Populaarne

Tagasi üles