Sotsiaalministeerium: oleme valinud e-lahendustes keerulisema tee

Iga inimene saab ise vaadata, millised terviseandmed digiloos kirjas on. Foto: Joosep Martinson / Õhtuleht

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normeti sõnul on Eesti valinud meditsiini e-lahendustes keerulisema tee, kuid ajapikku paraneb ka eri süsteemide vaheline ühitavus.

«E-tervise infosüsteem on Eestis kahetasandiline: haiglatel ja perearstidel on oma infosüsteemid ning sellele lisaks on veel riigi loodud tervise infosüsteem erinevate infosüsteemide vahel informatsiooni jagamiseks,» selgitas sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet.

Ta rõhutas, et uued arendused võtavad järjest laiemalt arvesse ka tervishoiusüsteemiväliste süsteemidega ühildumist. «Hetkel arendamisel olev e-tõend hakkab ühendama omavahel arsti, patsienti ning erinevaid ametiasutusi. E-kiirabi süsteem ühendab omavahel tervise infosüsteemi baasil lisaks kiirabijaamadele ja kiirabiautodele ka häirekeskuse,» tõi ta näite.

Normet tunnistas, et kindlasti on Eesti valinud keerulisema tee kui siis, kui tervishoiusüsteemis oleks kasutusel üks suur andmebaas. «Samas on erinevate süsteemide ühitamiseks loodud suurepärane eeldus X-tee baasil,» lisas ta.

Asekantsleri sõnul näitab statistika, et suureneb nii dokumentide vaatamine kui ka nende saatmine tervise infosüsteemi (digilugu – toim). «Perearstide osas on suurenenud ainuüksi epikriiside saatmine eelmisel aastal võrreldes 2011. aastaga üle kahe korra ehk absoluutarvudes saadeti üle 195 000 dokumendi 2011. aasta 94 000 vastu,» tõi ta näiteid.

Digilugu kasutatakse aina enam

Tervise infosüsteemi tehtavate päringute arv tõusis eelmisel aastal veerandi võrra, mis absoluutarvudes tähendab tõusu 1,16 miljonilt päringult aastas 1,45 miljoni päringuni aastas. «Eraldi tuleks välja tuua, et alates 2013. aastast, mil rakendus digitempli lahendus perearstidele, on tõusnud nende poolt kuus saadetavate dokumentide arv ligi kolmekordseks – senise keskmise 16 000 pealt kuus rohkem kui 45 000 dokumendini kuus,» rääkis Normet.

Haiglate puhul on tõusutrendid küll madalamad, kuid see tuleneb asekantsleri sõnul sellest, et haiglate osas on dokumentide edastus saavutanud kiiremini oodatavale lähema tulemuse. «Tulenevalt süsteemide ülesehitusest on infovoog suunatud rohkem haiglatest perearstide poole,» sõnas Normet.  Haiglad saatsid  dokumente tervise infosüsteemi mullu 2,4 miljonit,  2011. aasta 2,1 miljonit, samas haiglad ise tegid päringuid vastavalt 795 00 ja 700 000 korral.

Normeti sõnul on koostöös E-tervise sihtasutuse, perearstide seltsi, haigekassa ja terviseametiga alustatud dokumente mitte edastavate tervishoiuteenuse osutajatega diskussiooni, et leida lahendused võimalikele probleemidele. «Samas on tõsiasi, et on neid perearste ja teisi arste, kes ei kasuta arvutit ja infosüsteeme igapäevatöös ning eelistavad paberit. Näeme, et koostöö nendega saab olema kõige raskem, sest enne kui nad Tervise Infosüsteemi hakkavad kasutama, peame nad arvutiga sõbraks saama,» möönis Normet.

Dokumente mitte edastavate perearstide arv on vähenenud aastaga ligikaudu 100 võrra. Kui jaanuaris 2012 ei edastanud 512 liidestunud perearstist tervise infosüsteemi dokumente 219, siis käesoleva aasta jaanuaris olid need näitajad vastavalt 491 (osa perearste on oma praksisest loobunud) ja 116.

Seisuga 31.12.2012 oli terviseinfosüsteemis 1 009 824 inimese terviseandmed. Seisuga 31.12.2011 oli see arv 806 149.