/nginx/o/2008/02/19/20131t1h6269.jpg)
Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskuses läbi viidud uuringus selgus, et riskivat käitumist liikluses mõjutab teistest isiksuseomadustest enam impulsiivsus.
Liikluses kipuvad riskima impulsiivsed inimesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riskivat käitumist liikluses, nagu ka mitmeid teisi riskivaid käitumisi, mõjutavad mitmed isiksuseomadused, aga eriti impulsiivsus. Seda näeme ka geneetilistest eripäradest, mis osutavad tõenäolistele erinevustele aju impulsiivsust kontrollivate närvirakkude talitluses,» ütles keskuse juhataja Jaanus Harro.
«Seega võimaldavad aju närvirakkude talitluse kaudsed bioloogilised näitajad koos isiksuseomadusega ennustada, et inimesel on kalduvus liikluses ülemäära riskida,» selgitas ta.
Harro sõnul on nad riskivat käitumist uurinud aastaid Eestis täiskasvanud meeste peal, kes autot juhivad. «Nüüd on aga esitamisel andmed, milles vaadatakse koolilaste liikluskäitumist, kes mitte ei juhi autot, vaid jalgratast või peavad näiteks autos sõites turvavöö kinnitama.»
«Uuringutulemused viitavad aju serotoniinineuronite nõrkusele ja näitavad, et ka riskivatele lastele on samamoodi omane impulsiivsus,» lisas Harro.