Terviseameti järelevalveosakonna juhtivinspektor Peeter Mardna ütles Ida-Viru keskhaigla traagilisi ravijuhtumeid kommenteerides, et ei oska sealsele arstiabile midagi ette heita.
Mardna Ida-Virust: ma ei oska sealsele arstiabile midagi ette heita
13. mai 2013, 18:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mardna leidis, et teema ei vääri rohkem kajastamist. Ta oli küsimustest häiritud ja jäi kidakeelseks. «Need juhtumid on komisjonist läbi käinud,» rõhutas ta. Mõttepaus. «Ma arvan, et selliste artiklite avaldamine tegelikult vähendab kodanike usku üldiselt hästi toimiva meditsiinisüsteemi suhtes. Ma ei poolda seda.»
Ida-Viru keskhaigla on täpselt samaväärsel tasemel haigla kui teisedki maakonnakeskuste raviasutused, kinnitas Mardna. «Igas haiglas juhtub midagi. Antud juhul oli see (viitab Beljanini juhtumile – toim.) möödalaskmine, ei arvestatud teatud asjaoludega. Need on üksikud juhtumid tuhandete kõrval, mida meditsiiniringkondades arutatakse. Ma ei oska sealsele arstiabile midagi ette heita,» sõnas ta.
Terviseamet hindas hiljuti teiste tervishoiuteenust osutavate asutuste hulgas ka Ida-Viru keskhaigla vastavust sotsiaalministri määruse «Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded» nõuetele, kus kvaliteedisüsteemi osas olulisi rikkumisi ei tuvastatud.
Plaan haiglat külastada
Lähitulevikus plaanib terviseamet Ida-Viru keskhaiglat uute juhtumite raames uuesti külastada. «Kavas on kohtuda haigla juhtkonnaga, uurida täpsemalt, milliseid samme on astutud kvaliteetse teenuse tagamiseks eelkõige EMO ja kirurgia osakondades,» lausus terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ja lisas: «Teenuste kvaliteedi peamine tagaja on haigla ise, kes peab pidevalt rakendama meetmeid võimalikult kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamiseks.»
Ka haigekassa korrutas sama rida, et haiglas osutatava ravi kvaliteedi eest vastutab ennekõike raviasutus ise. Tegevusloa saab haiglalt ära võtta terviseamet, haigekassal seda õigust pole.
«Tegeleme ravikvaliteedi tagamisega laiemalt: kontrollime ravidokumente, töötame välja ravijuhendeid, auditite metoodikat ja arendame haiglate tagasisidearuannet. Kohtume ka regulaarselt terviseametiga, et kvaliteedisüsteemi arendamisega tegeleda. Samuti oleme ette valmistamas järgmisest aastast rakenduvat uut ravi rahastamise lepingute perioodi ning soovime ravikvaliteediga seotud teemasid lepingus põhjalikumalt käsitleda,» sõnas haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel.
Lisaks kontrollivad haigekassa usaldusarstid ravidokumente – igal aastal vaadatakse ca 12000 ravidokumenti ja ka nendel juhtudel saab haigekassa vaadata, kas teenuste rahastamise tingimused on täidetud, samuti vaadatakse õigusaktide ja ravistandardite järgimist.
Igal aastal on haigekassa tellinud vähemalt viis kliinilist auditit. Võrreldes haigekassa usaldusarstide kontrolliga viivad auditeid läbi vastava erialaseltsi nimetatud eksperdid. Vaadeldud kliinilistes auditites Ida-Viru keskhaiglat eraldi välja toodud ei ole.
Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon analüüsis mullu 132 ekspertiisitaotluse asjaolusid ning tuvastas vajakajäämisi 31 korral, millest otseseid arstliku tegevuse vigu oli 25 ning kuuel juhul esines puudujääke töökorralduses, dokumenteerimises või patsiendi ja tema lähedastega suhtlemises.
Terviseametilt edastati 11 ja Patsientide esindusühingult 9 ekspertiisitaotlust, samuti 9 taotlust laekus advokaadibüroodelt, juristidelt ja politseilt. Haigekassa vahendusel laekus ühe patsiendi ekspertiisitaotlus ja ühe Saksamaa kodaniku avalduse menetlemist vahendas Eesti Suursaatkond Berliinis. Ülejäänud ekspertiisitaotlused olid esitatud patsientidelt, s.h laekus 25 ekspertiisitaotlust kinnipeetavatelt vanglate arstiabi kohta.