/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2012/11/27/1457288t1h8e51.jpg)
Sügisel lihtsustub Eesti ja kõigi Euroopa Liidu patsientide võimalus pöörduda ka nn tavahaiguse korral ravile ükskõik millisesse Euroopa Liidu riiki ning koduriigi tervisekindlustus hüvitab vähemalt osaliselt ravikulud.
Haigekassa hakkab osaliselt tasuma Eesti inimeste ravi eest Euroopas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka praegu on Eesti inimestel, Eesti haigekassas kindlustatuil võimalik saada haigekassa poolt makstuna erakorralist või Eestis mittekättesaadavat ravi mõnes teises Euroopa riigis. 25. oktoobrist lisandub aga vähemalt osaliselt hüvitatud võimalus minna näiteks Soome või Saksamaale arsti konsultatsioonile või näiteks puusaliigese vahetamise operatsioonile.
«Praegu saab ka minna, aga patsient maksab kogu teenuse eest ise, aga nüüd räägime võimalusest saada teises Euroopa Liidu riigis Eesti haigekassa hinnakirjas olevat ravi, mille haigekassa hiljem Eestis kehtiva hinnakirja alusel hüvitab,» selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste.
Praktikas tähendab see seda, et Eesti haigekassas kindlustatud inimene läheb perearsti või eriarsti saatekiri näpus näiteks Saksamaale eriarsti tasulisele konsultatsioonile, maksab esitatud arve ning hiljem saab haigekassast Eesti hinnakirja alusel arstil käigu eest raha tagasi.
Kui näiteks Saksamaal maksab tasuline konsultatsioon või puusaoperatsioon rohkem kui Eesti hinnakirjas, siis vahe jääb patsiendi enda kanda. Teisipidi aga, kui näiteks Lätis on mõni tasuline raviteenus odavam kui Eesti haigekassa hinnakirjas, siis hüvitatakse ikka tegelik kulu, mitte ei teki Eesti inimesel võimalust selle vahe pealt lisa teenida.
«Patsiendi enda kanda jäävad täies mahus kõik lisakulud nagu transport, haiglaväline majutus jms,» täpsustas haigekassa välissuhete osakonna juhataja Anette Soosaar.
Samamoodi võib näiteks Soome patsient tulla Eestisse tasulisse vastuvõttu või operatsioonile, maksab selle eest ja pärast tasub Soome ravikindlustus selle vastavalt oma hinnakirjale.
«Võib arvata, et sügisel tekib mõningane elavnemine tervishoiuteenuste ekspordisuunal, seda eriti erakliinikute osas, kuid haigekassa arengukava haiglate suurimaks partneriks jääb endistviisi Eesti haigekassa,» eeldas Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst.
«Me valmistume selleks ja me suudame patsientidega ka soome keeles suhelda,» ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik. «Soomes on firmadel huvi, et teenindada võimalikke patsiente, kes tahaksid Eestisse ravile tulla. Patsientidel oleks võimalik Soomes kohapealsesse firmasse helistada, kes otsib Eestist sobiva raviastuse, mis on lihtsam, kui otsida ise võimalusi Eesti digiregistratuuri kaudu,» rääkis Allik.
Patsientide vaba liikumise direktiiv pakub Euroopa Liidu piires patsientidele senisest suurema valikuvõimaluse, kuid igal riigil on õigus kehtestada lähtuvalt oma tervishoiusüsteemist oma reeglid. Põhiline on see, et tasulise raviteenuse hind peab olema ühesugune kõigi liikmesriikide patsientidele. Näiteks kui Eestis on haigla tasulise vastuvõtu hinnaks kehtestanud 35 eurot, siis see peab olema sama nii Eesti kui ka Soome inimesele.
Alliku sõnul võib juhul, kui Soomes kasvab huvi Eestisse ravile tulla, see siinsed tasulise teenuse hinnad üles viia.
Eestit eraviisiliselt väisanud Soome arsti Minerva Krohni arvates võivad soomlased hakata senisest enam Eestis arsti juures käima. «Ka praegu saavad soomlased Eestis hamba- või silmaarsti juures käies KELA (Soome ravikindlustus – toim) osalist kompensatsiooni,» teadis Krohn. Ta uskus, et Soome riikliku tervishoiusüsteemi seisukohalt ei tohiks patsientide Eestisse ravile tulek probleeme tekitada, kuid konkurents tekib Soome eraraviasutustele.
«Soomlased usaldavad Eesti arste ja kui siin on hea interneti kaudu ravile registreerimise süsteem, siis võidakse Eestisse ravile tulla,» lisas Krohn.
Paluste sõnul võib hoopis tekkida vajadus seada välispatsientidele juurdepääsupiirang, kui neid massiliselt tuleb ning Eesti inimeste jaoks hakkavad ravijärjekorrad venima.
Nn riiklikku, Eesti haigekassa poolt makstavasse ravijärjekorda ei saa välismaalased end panna, aga haiglatel võib tekkida kiusatus oma võimalusi kasutada eelistatult tasulist ravi pakkudes, mille hinnakiri on soolasem haigekassa omast.
Paluste sõnul on Eesti riigil õigus kehtestada tasulistele välispatsientidele piirang. «Praegu me neid piiranguid ei kehtesta, kuid seadusesse oleme kirjutanud võimaluse, et haigekassa nõukogu ettepanekul saab sotsiaalministri määrusega selle piirangu kehtestada,» ütles Paluste.
Patsientide vaba liikumise kord puudutab ka retseptiravimite hüvitamist koduriigis. Samas ei saa teises riigis kasutada e-retsepte, vaid arstilt tuleb võtta paberretsept.
Välispatsiendid – Eesti tervishoiu võimalus lisa teenida
Välismaised patsiendid toovad Eesti tervishoidu lisaraha, mis eelkõige annab haiglatele võimaluse maksta paremat tasu oma töötajatele.
«Olen sellest teemast sisse võetud, sest saame üritada näidata, et meditsiin on majandusharu, millel on ka ekspordipotentsiaali, mitte ainult suur kulu,» ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik. «Tegelikult on Eesti tervishoid selline, mida saab Euroopa mastaabis kiita ja eks üritame saada tunnustust läbi välismaiste patsientide. Ja kui meie teenus on kehv, siis kehtib tavaline ärisuhe – kui ei meeldi, siis tagasi ei tulda.»
Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee oli kriitiline riikliku vähese huvi suhtes meditsiini ekspordi osas. «Vaatamata sellele, et meil räägitakse palju tervishoiuteenuse ekspordist ja impordist, ei tunneta haigla oma igapäevatöös riigipoolseid reaalseid tegevusi sel suunal,» lausus Allikvee.
Alliku sõnul võib patsientide vaba liikumise direktiiv muuta arstide-õdede väljavoolu vähemalt osaliselt tagasi suunas. «Kui Soomest hakkab patsiente tulema, siis saavad meie arstid, kes Soomes töötavad, kohe kutse Eestisse tagasi tulla,» lubas Allik. «Meie ekspordiprogrammi üks eesmärk on maksta arstidele kõrgemate ravihindade pealt kõrgemat tasu – kuigi me ei saa maksta sama, mis Soomes, aga kindlasti senisest rohkem ja seda võimalust see direktiiv toetab.»
Patsientide vabast liikumisest võib haiglajuhtide hinnangul lisatulu hakata teenima ka Valga tänu Põhja-Läti patsientidele, aga ka näiteks Pärnu või Kuressaare haigla, kus soome ravituristid nagunii käivad ning võivad lisaks taastusravi- ja spaateenustele hakata ka muid raviteenuseid kasutama.