Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/03/13/26087t1he17b.jpg)
Eesti Diabeediliidu presidendi Ulvi Tammeri hinnangul on diabeedi näol tegemist 21. sajandi epideemiaga, millesse haigestub üha rohkem inimesi üle kogu maailma.
Eesti Diabeediliidu andmetel on Eestis ligi 70 000 diagnoositud diabeedihaiget ning nende hulk kasvab pidevalt. Arstide hinnangul võib Eestis järgmise viieteistkümne aasta jooksul diabeeti põdevate inimeste arv isegi kahekordistuda.
«Näiteks Austraalias on viimase 30 aasta jooksul diabeeti haigestumine kolmekordistunud ning Indias on see viimase 20 aasta jooksul isegi viiekordistunud,» lisas Tammer.
Haigestumise hüppeline suurenemine on toimunud eelkõige teise tüübi diabeedi arvelt. Peamise haigestumise põhjusena näeb Tammer viimaste aastakümnete jooksul toimunud muutusi elustiilis - vähene füüsiline liikumine, stress, ülekaal, kõrge kolesterool ning toitumise traditsioonide muutumine.
«Ebatervislikud eluviisid põhjustavad inimestel järjest rohkem tõsiseid tervisekahjustusi ning selle üheks tagajärjeks võib olla diabeeti haigestumine,» täiendas Tammer.
Diabeedi teise tüübi näol on tegemist suhkruhaigusega, mille puhul inimese organism suudab küll eritada insuliini, kuid selle toime on oluliselt häiritud. Haigestumisel ei pruugi esmased sümptomid koheselt välja paista ning seetõttu võib diabeet kurnata inimese organismi aastaid ilma, et ta sellest teadlik oleks. Paraku võib haiguse hiline avastamine tähendada tõsiseid tüsistusi, mille ravi on aga kallis ja aeganõudev.
Diabeedi juures on väljakujunenud sümptomiteks näiteks tavalisest suurem janu ning rohke urineerimine, mistõttu on oluline märgata ka kõige väiksemaid muutusi oma tervise juures.
Tammeri hinnangul peaks tähelepanelikum olema just riskigrupp, keda iseloomustab ülekaalulisus, ebaterved eluviisid, suur vaimne koormus või stress. Suurem kalduvus diabeeti haigestuda on naistel ning üle 45-aastastel inimestel. Kuna suur hulk diabeetikuid ei ole oma haigusest teadlik, soovitab Tammer veresuhkru taset regulaarselt kontrollida kõigil inimestel.