Soojendustekk vahetab autoapteegis kaelalahase välja

Praegustes autoapteekides olevat kaelalahast ei soovita asjatundjad õnnetuse korral kasutada. Foto: Liis Treimann

Kooskõlastusele saadetud määruse kavandi kohaselt ei pea alates 1. juulist  enam olema autoapteegis kaelalahast, mille oskamatul paigaldamisel võib kannatanule aitamise asemel pigem kahju tekitada. Küll aga tuleb sinna muretseda soojendustekk.

«Kaelalahas sai välja jäetud praktilistel põhjustel, sest selle paigaldamiseks on vaja rohkem teadmisi, kui õpitakse 16-tunnise esmaabi kursuse käigus,» põhjendas muudatust sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Inna Vabamäe, kelle kinnitusel lähtuti muudatuste tegemisel esmaabikoolitajate näpunäidetest.

Määruse seletuskirjas seisab, et kiirabiarstide kogemuse kohaselt oskamatu inimene kaelalahast üldjuhul kannatanule panema ei hakka ja kui paneb, siis on suur oht põhjustada kannatanule selle panekuga lisavigastusi.

Küll aga tuleb autoapteekidesse muretseda alumiiniumkihiga soojendustekk, mis seni pidi olema vaid veokites ja enam kui 9-kohalistes reisijate veoks kasutavates sõidukites.

«Mahajahtumine on traumade korral kõige suurem probleem ja see on meie kliimas üks esmaabi põhipunktidest,» selgitas soojendusteki vajalikkust Tartu kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets, kes on määruse üks koostajatest.

Lisaks tuleb muretseda autoapteeki ühe asmel kaks rulli nii 10 cm kui ka 14 cm laiust sidet.

G4S esmaabitarvikute müügijuhi Katrin Alasalu sõnul uus kord ilmselt autoapteekide hinda ei tõsta. Tema sõnul maksab üks soojendustekk 31 krooni ning see on odavam kui praegu nõutav kaelalahas.

Autoapteek võiks olla igas autos

Kuigi autoapteek peab praegu olema liisitud ja nn ametiautodes ning erasõidukites nende olemasolu ei kontrollita, leiab Laugamets, et esmaabivahendid võiksid olla igas autos olemas.

Kiirabi koolitusjuhi sõnul on autoapteek sageli ainus esmaabivarustus, mis mõnel autoomanikul üldse olemas on, kuna selle olemasolu ülevaatusel kontrollitakse.

Samas tunnistas Laugamets, et talle ei meenu viimase 15 aasta jooksul ühtegi juhust, kus autos olevate esmaabivahendite abil oleks kedagi konkreetse liiklusõnnetuse puhul päästetud.

Ka esmaabi õpetamine autokoolides on kiirabi koolitusjuhi sõnul sageli ainus võimalus inimestele esmaabi õpetada.

«Kui räägime elustamisest, /../ ja küsime, kus te seda õppisite seda tegema, siis öeldakse, et autokoolis,» tõi ta näite.

Majandusministeeriumist kinnitati Postimees.ee'le, et parlamenti jõudnud uues liiklusseaduse eelnõus ei nõuta autoapteekide olemasolu kõigis sõidukites. Küll aga peab autoapteek olema neis sõidukites, mida käsitletakse töökohana.

Nõutavad vahendid

Alates 1. juulist peab autoapteekides olema vähemalt 12 tekstiilipõhjal plaastrit, neli eri suuruses steriilset haavatampooni, kaks steriilset esmaabisideme pakendit haavatampooniga, vähemalt 6 desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks, 2 rulli rullplaastrit, 4 paari kaitsekindaid, 2 linasest või muust vastupidavast riidest kolmnurkrätikut, tömbiotsaga käärid või turvalõikur, mask kunstliku hingamise tegemiseks, alumiiniumkihiga soojendustekk, esmaabivahendite kasutusjuhend ja esmaabi andmise piltjuhend.