Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Hammas võib murduda ka pehmet toitu süües

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hambamurd, mis ei vaja arstiabi.
Hambamurd, mis ei vaja arstiabi. Foto: Erakogu.

Paljudel meist on hammastes mikromõrad, mille tagajärjel võib hammas ajapikku koguni pooleks murduda. Miks mõrad hammastesse tekivad ja millal peaks nende pärast muret tundma?

Tudengiseisuses Piret murdis kaks aastat tagasi kartulikrõpse süües alumisest esihambast välja väikese killu. «Kuna hammastega probleeme ei ole olnud, oli see suur üllatus,» rääkis neiu, kes tundis tervise pärast muret ja pöördus arsti poole. «Arst ütles, et hamba parandamine oleks vaid kosmeetiline protseduur,» ütles Piret, kes hambaravi hindade tõttu pole hammast siiski parandanud. Anneli murdis aga saia süües ära pool hammast ning pidi arsti juures hamba taas üles ehitada laskma.

Tartu Ülikooli stomatoloogiakliiniku juhataja professor Mare Saagi sõnul pole säärastes murdudes tegelikult midagi ootamatut – hambasse on mingil põhjusel tekkinud mikropragu, mis on ajapikku viinud kildmurruni. Süüd ei tasu otsida konkreetsest krõpsupakist ega saiast.

«Enamik meie patsientidest on sellised, kellel esineb silmaga nähtavaid hambavaaba ehk emaili mõrasid, mis tavavalguse käes suhtlemisel silma ei paista, aga hambaarstitoolis hea valgusega näeb neid hulgi,» selgitas Saag. «Ühel hambal võivad mõrad läbi joosta neljast-viiest kohast.»

Süüdi tsitrused ja vein

Saag ütles, et hammas võib küll tunduda kõva kui kivi, kuna pealmine emailikiht sisaldab 98 protsendi ulatuses mineraale, kuid selle all olev hambaluu ehk dentiin on oluliselt elastsem. Hamba sees asub aga õõnsus, mis on täidetud täiesti pehme koega – peamiselt sidekoe, vere- ja lümfisoontega.

«Kui hammast koormata, siis see ei olegi kivikõva, vaid allub ka minimaalsele elastsele deformatsioonile ja see võib olla põhjus, miks mõrad tekivad,» rääkis Saag. Hambakroonil olev mõra võib edasi levida hambajuurele ning nii võib hammas pooleks minna ka pikuti.

«Kui hammastes on mõrad, tuleb uurida patsiendi harjumusi – kas ta krigistab öösiti hambaid või milline on tema hammaste kulumine, sest ülemäärane koormus võib olla üks põhjus, miks need mõrad tekivad,» tõdes Saag.

Praod võivad tekkida kõvade toitude, näiteks pähklite, hammastega purustamisel. Samuti võivad emailimõrad tekkida vaheldumisi külma ja kuuma toitu, näiteks kohvi ja jäätist süües.

Veel soodustab mõrade teket liiga jõuline hammaste harjamine eriti kõva hambaharjaga ning happeliste toitude söömine, mille tagajärjel hambavaap osaliselt lahustub. Sellist kahjustust nimetatakse emaili erosiooniks. «Erosioonirisk on suurem inimestel, kes armastavad väga tsitruselisi süüa, aga ka kodumaiseid marju ja näiteks haput veini. Sellepärast ongi juust veiniõhtul hea kaaslane – see neutraliseerib,» rääkis Saag.

Kildmurde põhjustavad ka hambaplommid. Hõbeamalgaamtäidis paisub aja jooksul ja tekitab pingeid hambakudedes, mille tagajärjel võib murduda osa hambast, kuid ka pikimurrud pole haruldased. Pikuti pooleks võivad murduda ka purihambad, kus oli vaid pisike täidis.

Murd alati ravi ei vaja

Tänapäevaste valgete plommide ruumala paisumise asemel hoopis väheneb. Ka siis võib tekkida pinge hambakudedes, mille signaaliks on valu hammustamisel. «Sellise pinge tõttu võivad tekkida väiksed ristmõrad emaili pinnal ning pinge kaob. Aga ei ole välistatud, et mõne aasta möödudes sealt ka mõni killuke murdub,» selgitas arst.

«Reeglina püsivad emaili mõrad aastakümneid inaktiivsena ja midagi sellest ei juhtu. Väiksed mõrad esihammastes võivad olla vaid emaili pindmises kihis ja need ei tarvitse isegi emaili läbida,» tõdes Saag.

Ohtlik on mõra, mis läbib hambaemaili ja on jõudnud dentiinini. «Selline mõra hakkab tavaliselt värvuma intensiivsemalt. Värvi annavad toiduainete pigmendid, mis imbuvad läbi tekkinud mõra sügavamale hambaluu sisse. Selline olukord vajab kindlasti sekkumist,» kinnitas hambaarst.

Selliseid pragusid ravitakse hambaarstikabinetis nii, et puuritakse mõra kohale väike vagu ja täidetakse see komposiittäidisega, mis seob mõraga piirnevad alad uuesti tervikuks.

«Emaili väikseid kildmurde alati parandama ei pea, eriti kui need ei sega,» selgitas Saag, lisades siiski, et tarvis oleks analüüsida, miks selline olukord tekkis.

Tagasi üles