/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2013/05/15/1754854t1h2b2c.jpg)
Eestis pole professor Hele Everausi teada ühtegi profülaktilist rindade eemaldamise operatsiooni tehtud ja igapäevaselt päriliku vähi konsultatsioonile tulnud inimesi nõustav onkoloog seda ka ei soovita.
Onkoloog rindade eemaldamist vähihirmus ei soovita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina ei tea ühtegi juhtumit, kus seda oleks tehtud ja see ei ole ka mujal maailmas väga populaarne,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Hele Everaus. Tema sõnul oli selline operatsioon rohkem levinud paarkümmend aastat tagasi.
Professor Everausi sõnul ei garanteeri rindade profülaktiline eemaldamine 100 protsenti, et kasvaja ei tekiks mujale väljaspool rinnanääret, näiteks munasarjadesse. Pärilikku vähki on professori sõnul üldse 10 kuni 15 protsenti kõikidest kasvajatest.
Professor Everaus konsulteerib juba mitu aastat neid inimesi, kelle perekonnas on esinenud vähki. «Kui ühte tüüpi vähki on naisliini pidi mitmes põlvkonnas, siis on mõistlik neid proove teha. Vaatame tulemusi ja arutame läbi, aga praegu on kõige olulisem soovitus, et tuleb ise ennast jälgida, käia kontrollis,» rääkis professor Everaus. Ta lisas, et selline käitumine on võimalus vähi varaseks avastamiseks, sest keegi ei saa garanteerida, et seda ei tule. Tema juures konsultatsioonil käinud naistele ta rindade eemaldamist soovitanud ei ole.
«Meil ei ole põhjust seda soovitada, sest see ei garanteeri, et kasvajat ei tule ja ma usun, et see ei ole naise jaoks kerge otsus,» tõdes ta.
Professor Everausi sõnul läheb naiste rinnavähiteadlikkus tasapisi paremaks. «Aga eks see ole inimestes endas kinni, sest me usume, et mind see ei puuduta,» sõnas ta. Laialt levinud arvamus, et rinnavähki on tänapäeval rohkem kui varem, on professori sõnul ühteaegu nii tõde kui ka vale. «Natukesehaaval tuleb vähki juurde, aga teine asi on see, et ravitulemused on sedavõrd paranenud, et nende hulk, kes ei ole päris terveks saanud, aga kelle haigus on kontrolli all, on rohkem. See jätab mulje, et vähki esineb rohkem,» selgitas ta.
Eesti Geenivaramu juht Andres Metspalu sõnul on geen BRCA1 või BRAC2 puhul 70-protsendiline tõenäosus haigestuda enne 70. sünnipäeva rinnavähki. Ta soovitas naistel, kel on selline kaasasündinud geen, saada esmalt emaks ja seejärel lasta rinnad eemaldada.
Eile teatas 37-aastane USA näitleja Angelina Jolie, et ta arstide sõnul oli 87-protsendine tõenäosus, et tal tekib rinnavähk ning 50-protsendine tõenäosus munasarja vähi tekkeks ning seetõttu lasi ta oma rinnad eemaldada. Näitleja ema suri 56-aastaselt munasarjavähki.