Jaapani teadlased avastasid kiilanemist põhjustava geeni?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varajane kiilanemine tähendab väiksemat vähiriski.
Varajane kiilanemine tähendab väiksemat vähiriski. Foto: AFP / Scanpix

Jaapani teadlaste sõnul avastasid nad geeni, mis põhjustab kiilaks minemist.

Seda geeni Sox21 uuriti hiirtel ning neil täheldati karvade kadumist, edastab mtv3.fi.

Uurijate sõnul  on see geen ka inimestel ning seda saab seostada juustekaotusega.

Väljaande  The Proceedings of the National Academy of Sciences poolt avaldatud uuringuraportis seisab, et jaapanlastel õnnestus aretada hiired, kellel see geen puudus.

Neil hiirtel tekkis karvade kaotus juba 11 päeva pärast sündi. Kolme nädala vanuselt olid need hiired täiesti ilma karvadeta ning isegi nende vurrud olid ära langenud.

Karvad kasvasid tagasi, kuid koldeline alopeetsia jätkus kahe aasta jooksul. Uurijad märkasid, et mutanthiirtel olid karvafolliikuli avad ja rasunäärmed suurenenud ning karvade kadumise ajal naha rakukiht paksenenud.

«See geen Sox21 on seotud  tüvirakkudega, mis mõjutavad karvafolliikuleid,» selgitas uurija Yumiko Saga.

Jaapanlased jätkavad uurimist, leidmaks, kas inimeste puhul toimib sama.

«Oleme arvamusel, et inimeste juuestkaotuse puhul võib geen Sox 21  samuti tähtsat rolli mängida,» selgitas Saga.

Alopeetsia on koldeline juuste kaotus, mis võib viia kõigi juuste kaotuseni ja ka küünte muutusteni.

Seda põhjustab juuksesibula piirkonnas tekkiv põletik, mis viib juuksekarva väljalanguseni. Peanahale tekivad teravalt piirdunud juusteta laigud, mis enesetundes muutusi ei põhjusta.

Tavaliselt on laiguline juuste väljalangemine pöörduv, kuid võib ka korduda.

Märksõnad

Tagasi üles