Lugeja küsib: miks tulevane isa ei või kiirabiga sünnitusele sõita?

Tartu kiirabi. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

«Sain hiljuti  emaks, kuid enne seda toredat sündmust saime mehega ebameeldiva üllatuse. Kutsusime kell kolm öösel kiirabi ja kui see saabus, siis selgus, et mees ei tohigi kiirabibussis kaasa sõita. Ta pidi taksoga järgi sõitma. «Kas see oli  kiirabitöötajate nõukaaegne kapriis või siis tõesti kaaslane ei tohi  kaasa tulla? Sest filmides ja seriaalides me näeme, et alati pakutakse  saatjal kaasa tulla,» soovis lugeja teada.

Vastab Tartu Kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee.

Halvas ja osavõtmatus suhtumises ei maksa süüdistada nõukaaega. See aeg on juba ammu möödas ja peale on kasvanud uus põlvkond...

Kiirabibrigaadis on kolm liiget ja igas kiirabiautos on tavaliselt neli istekohta. Kui patsiendi saab paigutada raamile, jääb üks istekoht sõidukijuhi kõrval vabaks, kuna brigaadi liikmed tegelevad patsiendiga ja istuvad kahel raamile lähimatel istmetel. Kui aga sünnitajal on mugav transpordi ajal istuda, siis kiirabi autos vaba istekohta ei jää.

Kindlasti peaks kiirabibrigaad arvestama sünnitaja sooviga ja võimalusel (tagades turvalise transpordi) emotsionaalset ja moraalset tuge pakkuva abikaasa või lähedase kaasa võtma. Ei ole kehtestatud mingit korda, mis keelaks lähedaste kiirabiautos kaasa võtmise, kuid tagatud peab olema kõikide kiirabiautos viibijate (nii patsient, tema omaksed kui kiirabibrigaadi liikmed) ohutus (turvarihmadega kinnitatus).