/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/02/27/1608552t1h65ad.jpg)
Eesti on narkootikumide tarvitamisest põhjustatud surmade osakaalult Euroopas esikohal, selgub teisipäeval avalikustatud ELi narkoseire keskuse (EMCDDA) raportist.
Eesti on narkosurmade osakaalult Euroopas esimene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raportist selgub, et Eestis oli mullu 123 narkootikumide tarvitamisest põhjustatud surma ehk 135,7 narkosurma miljoni elaniku kohta.
Teisel kohal on Norra 238 registreeritud narkosurmaga, mis teeb 73,1 surma miljoni elaniku kohta. Seega on Eesti näitaja teisel kohal olevast Norrast ligi kaks korda kõrgem.
Narkosurmade osakaalult on kolmandal kohal Soome 189 uimastite tarvitamisest põhjustatud surmaga, mis teeb 53,3 surma miljoni elaniku kohta.
Ühendkuningriigis registreeriti mullu 2153 uimastite tarvitamisest põhjustatud surma, see teeb 52,3 narkosurma miljoni elaniku kohta. Iirimaal registreeriti mullu 159 narkosurma ehk 51,8 surma miljoni elaniku kohta. Ülejäänud uuringus kajastatud riikides jäi narkosurmade osakaal väiksemaks, kui 50 surma miljoni elaniku kohta.
Lätis oli EMCDDA andmetel eelmisel aastal 11 narkosurma ehk 7,9 surma miljoni elaniku kohta. Leedus suri eelmisel aastal narkootikumide tarvitamise tõttu 43 inimest ehk 20,9 inimest miljoni elaniku kohta.
Kõige väiksem narkosurmade osakaal oli mullu Rumeenias, kus kohalikud võimud registreerisid 15 uimastite tarvitamisest põhjustatud surma. See teeb ühe narkosurma miljoni elaniku kohta.
Türgis suri raporti andmetel uimastite tarvitamise tõttu 93 inimest ehk 1,9 inimest miljoni elaniku kohta. Ungaris oli eelmisel aastal 14 narkootikumide tarvitamisega seotud surmajuhtumit, mis teeb narkosumade osakaaluks kaks surma miljoni elaniku kohta.
EMCDDA narkosurmade pingereas on 30 Euroopa riiki.