Sõritsa: riiklik süsteem suretab erahaiglad välja

Elite erakliiniku omanik Andrei Sõritsa. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Tarbija24 portaal küsis suurhaiglate tasuliste teenuste kohta kommentaari Elite erakliiniku omanikult Andrei Sõritsalt, kes arvas, et praegune meditsiinisüsteem suretab erahaiglad välja.

Nimelt toetab meditsiinisüsteem ühest küljest küll nn riiklikke haiglaid maksumaksja rahaga, kuid lubab neil teisalt turul äritegevusega konkureerida.

Sõritsa selgitas, et kui rääkida Eesti meditsiinisüsteemist, siis juriidiliselt on kõik kliinikud erakliinikud – Lõuna-Eesti Haigla on aktsiaselts ja Elite Kliinik on aktsiaselts. «Aga kuidas Võru haigla sai erakliinikuks?» küsis naistearst.   

«Maksumaksja raha eest on see maja ehitatud, sinna aparatuur ja kogu sisustus muretsetud. Haigla on ka maksumaksja rahaga mehitatud. Pärast on sama asutus omavalitsuse poolt privatiseeritud. Aga see on ainult kunstlik vorm, see ei ole ju tegelikult erakliinik, sest selle tehinguga pole tulnud erainvesteeringuid meditsiinile juurde,» möönis mees.

Ent erakliiniku loomiseks peavad Sõritsa sõnul olema erainvesteeringuid, ka aparatuuri ja sisustuse ostmiseks. «Kindlasti on meie kulutused olnud haigla tegemisel suuremad kui on riiklikes haiglates maksumaksja rahaga,» toonitas erakliiniku omanik.

Tema hinnangul ei olegi maksumaksja raha eest kõike meditsiinis võimalik pakkuda – on oluline, et maksumaksja raha eest korraldatakse standartne kvaliteetne arstiabi ning eraasutused lisavad juurde teenuseid, mida haigekassa pole võimeline ega soovigi kinni maksta.

«On loogiline, et riigis peavad olema strateegilised haiglad, kuid nende hulka ei peaks kuuluma näiteks kolm 20 km raadiuses asuvat haiglat. Strategilised haiglad peavad saama ka riiklikku toetust maksumaksja rahadest, kuid mitte iga riiklik asutus, mis nimetab ennast haiglaks. Kui muidu on meil kapitalism, siis meditsiinis on osaliselt sotsialism,» sõnas ta.

«Vaba liikumine»

Teisalt tõi Sõritsa meditsiinisüsteemi juures välja ka asjaolu, et kui näiteks Soomes otsustab patsient ise, kuhu ta pöördub ning raha eraldatakse patsiendi järgi, siis Eestis otsustab seda haigekassa.

Haigekassa otsustab, kuhu patsient ravile läheb ning patsiendi vaba liikumine on võimalik ainult «riiklike haiglate» vahel. Erahaigla, mis on loodud erakapitali baasil, peab konkureerima suurhaiglaga sama teenuse eest, mis on sama hinnaga. Eurorahasid paraku erahaiglale ei jagata, tõdes Sõritsa.

«Kui sa lähed Soomes erakliinikusse eraarsti juurde, siis osa sellest maksab haigekassa ja osa maksab patsient ise. Riiklik haigla ei tee seal äri nagu meil,» ütles ta.

Sõritsa nentis, et näiteks on meil maksumaksja raha või eurorahadega ehitatud Tartu Ülikooli kliinikum, kus on 10 sünnitustuba, millest viit pakutakse tasuta ja viit raha eest. «Aga miks te seda raha eest pakute?» küsis naistearst edasi.

Ja vastas küsimusele ise: «Haigekassa leping ei näe ette, et peaks olema ühekohaline palat. Aga te olete ju ehitanud ja teinud need ühekohalised palatid minu raha eest, miks ma seda ilma raha ei saa? Sest sinna on pandud televiisor, mis on samuti minu raha eest ostetud.»

Kas ebaaus konkurents?

Seega töötavadki Eestis riiklikud haiglad, mis on ehitatud maksumaksja raha eest, osaliselt nagu erahaiglad. Ühelt poolt ongi need äriasutused, mis on loodud selleks, et kasu teenida.

Küsimusele, kas see tekitab ebavõrdsust ka patsientide vahel, vastas Sõritsa nii: «Eks ta ikka tekitab patsientide vahel ebavõrdsust. Samal ajal on võrdsuse tagaajamine mõttetu asi – ei ole maailmas võrdsust.»

«Kui me räägime süsteemist, siis sellega suretatakse erahaiglad välja,» sõnas Sõritsa ja põhjendas, et erahaiglad peavad käituma turu järgi. Riiklikud haiglad saavad aga toetust ja võivad äri ka ajada. «See tekitab ebavõrdset konkurentsi. Ühed arenevad, nagu turu situatsioonis suudavad, teistele aga ehitatakse, laenatakse ja võimaldatakse,» lausus ta. 

Sõritsa ütles, et saab aru, et erakliinikud ei ole strateegilised haiglad, mille kadumine n-ö katastroof oleks. Samas leidis ta, et Eesti ei olegi nii palju strateegilisi haiglaid tarvis, kus kolmes haiglas kõrvuti igaühes sünnitusabi osutatakse.

Lisaks tõdes ta, et teab, miks riiklikud haiglad äri ajavad – neil on hädasti raha tarvis. «Olen 20 aastat Tartu Ülikooli naistekliinikus töötanud ja tean raha puudusest. Tegelikult tuleb ka maksumaksja raha nii vähe, et riiklik haigla on sunnitud midagi müüma.»

Seega tuleks muuta süsteemi, mitte süüdistada riiklikke haiglaid eraäris, nentis erakliiniku omanik. «Kui oleksin praegu juhtimas riiklikku haiglat, siis oleksin kindlasti arendanud ka erateenuseid, sest see pole keelatud ja on ainuke viis oma haigla arendamiseks.»