Arstid lahkuvad ka jõukatest riikidest

Radioloogiatehnik Diana loodab saada töökoha mõnes Skandinaavia riigis. Foto: Toomas Tatar

Eesti ei ole arstirände probleemiga üksi. Arstid rändavad välja ka jõukamatest riikidest, näiteks Saksamaalt või Suur­britanniast, kuid kui need riigid leiavad asendajaid näiteks Poolast või Eestist, siis läänest itta tööd ei vahetata. 

Poola kardioloog Grzegorz Chodkowski vahendab oma firmaga Med Pharm Group arste välisriikidesse tööle ja korraldab meditsiinitöötajatele rahvusvahelisi töömesse, millest üks toimus möödunud reedel Tallinnaski.

Chodkowski kinnitusel on praegu Euroopa arstide eldoraado Suurbritannia ja selle põhjus on lihtne. «Suurbritannia lihtsalt maksab kõige rohkem,» kinnitas Chodkowski.

Suur palk ei hoia arste aga ka Suurbritannias, kus on praegu kõige nõutumad anestesioloogid ja erakorralise meditsiini arstid. Kogemuste, paremate pakkumiste või ilma ja elustiili pärast minnakse edasi näiteks Uus-Meremaale ja Austraaliasse, aga lahkutakse ka Singapuri ja Malaisia erakliinikutesse.

Kui vaadata, kes lahkujate asemele tulevad, siis ei ole need Chodkowski kinnitusel rumeenlased või poolakad, vaid hoopis sakslased, keda välismaalastest leiab Suurbritannia meditsiinisüsteemist kõige rohkem. «Pea 4000 saksa arsti töötab Suurbritannias. Suurbritannia arstid lähevad tööle Kanadasse ja Iirimaale, kus makstakse palka isegi rohkem. Kanada arstid tulevad omakorda Suurbritanniasse,» kirjeldas Chodkowski, kelle sõnul toimub töövahetus pea igas võimalikus suunas, välja arvatud läänest itta. «Saksa arstid ei tule Eestisse ega Poolasse. See on meie paratamatus.»

Vabad töökohad perifeerias

Arste Saksamaale tööle vahendava firma PVMed värbaja Walter Herrmann sõnas, et Saksamaalt lahkuvad arstid ka Skandinaaviasse. «Minnakse peamiselt Rootsi, Norrasse ja ka Šveitsi, kuna seal on suurem palk,» tõdes Herrmann. Samas on suurlinnades, nagu Mün­chen ja Berliin, arste isegi liiga palju. «Sellepärast avanevad eestlastele vabad töökohad eelkõige perifeerias,» lisas Herrmann. Näiteks otsitakse arste Ida-Saksamaal Saksimaa liidumaal (Sachsen), mis külgneb Poola ja Tšehhiga. Muuhulgas on töökohti aga pakkuda ka näiteks Saksimaa suures tööstuslinnas Chemnitzis ning näiteks Baieri liidumaa ülikoolilinnas Bayreuthis.

Chodkowski kinnitab, et Suur­britannias on vabu töökohti pakkuda näiteks Šotimaal ja Walesis ning väljaspool suurlinnu. «Kõik ju tahaksid töötada Londonis.»

«Palgad on igal pool võrdsed, aga neil, kes tulevad tööle maapiirkondadesse või väikelinnadesse, on isegi väike eelis, kuna eluaseme rent on odavam. Münchenis läheks kogu palk üürile,» rääkis Herrmann. Saksamaal on arstipuudus pea igal erialal: vaja läheb näiteks kardiolooge, pulmonolooge, gastroenterolooge, neurolooge ja üldkirurge. «Eestlased on meil äärmiselt oodatud – neil on hea haridus, nad on vastupidavad ja töökad,» kiitis Herr­mann.

Palk sõltub arsti kogemustest. Otse koolipingist tulnud arst teenib esimesel aastal brutopalgana 3944 eurot kuus, millest kätte jääb umbes 2361 eurot. Igal aastal palgatariif tõuseb. Kui arst-assistent on Saksamaal töötanud kuus aastat, siis on palgatariif 5070 eurot, kuid sellest kätte saadakse Herrmanni kinnitusel vaid umbes 2925 eurot.

Chodkowski sõnul on Eesti arstil ka Suurbritanniasse tööle saada sama lihtne kui mistahes muul Euroopas elaval arstil. Tuleb vaid inglise keelt rääkida. «Eks ole omad stereotüübid, et läänes õppinud arstid on paremad – näiteks Hispaania või Saksamaa arstid on eelistatumad kui Poola arstid, aga tegelikult sõltub kõik haigla varasematest kogemustest. Näiteks kui haiglas on töötanud Poola arst, kellega häid kogemusi ei ole, siis tehakse üldistusi kõikide Poola arstide kohta.»

Euroopa arstide seas on Chodkowski kinnitusel Suur­britannias eriti nõutud ajutised töökohad. «Euroopa arstidele on kõige atraktiivsemad asendustöökohad kolmeks kuuks, kuuks, nädalaks või isegi üheks päevaks. Need arstid teenivad kaks korda rohkem kui pikaajalise lepinguga arstid,» rääkis Chodkowski. Näiteks võib väga kogenud asendusarst teenida Chodkowski kinnitusel kuni sada naelsterlingit tunnis (117 eurot). «Selle eest istuvad Euroopa arstid lennukile, sõidavad Suurbritanniasse 24-tunniseks vahetuseks ja lähevad koju 2400 naelaga. Tuleb vaid motiveeritud olla ja inglise keelt rääkida, sest tänaval keegi selliseid pakkumisi tegema ei tule.»

Need, kes teevad püsiva lepingu, võivad Chodkowski sõnul põhipalgana teenida kuni 100 000 naela aastas (117 000 eurot), mis teeb kuni 8000 naela kuus (9358 eurot).

Kui küsida töövahendajatelt, mida saaks Eesti ära teha, et meie meditsiinisüsteem arstidest tühjaks ei jookseks, ütleb Chodkowski, et teha ei ole suurt midagi. «Inimesed on läbi aegade rännanud, et leida endale sobivat ja parimat kohta. Arstidel on  eriti vedanud, sest nende teadmised on rahvusvahelised.»

Arstid naljalt jääda ei taha

Poolas oli Chodkowski kinnitusel abi 2008. aasta palgatõusust, kus keskmine töötasu on pärast kooli lõpetamist 1000 eurot, töötavad arstid teenivad 2000 kuni 5000 eurot. Mõnel erialal kimbutab siiski arstide puudus, kuid suurem mure on õdede puudus, kuna hariduse omandanud õed ei hakka riiklikus meditsiinisüsteemis väikeste palkade tõttu tööle.

Samuti aitaks Chodowski kinnitusel see, kui suhtumine meditsiinitöötajatesse muutuks lugupidavamaks.

Ühes Tallinna haiglas radioloogiatehnikuna töötav Diana, kes seminarile uut töökohta otsima tuli, rääkis, et tema hinnangul suhtuvad patsiendid arstidesse austusega, kuid ebameeldivad on kollektiivisisesed hõõrumised, mis mõnel pool tekivad rahvuslikul pinnal.

«Mina ei saa üldse aru, miks tehakse eestlastel ja venelastel vahet, minu meelest oleme kõik ühtmoodi eestlased,» rääkis ta. Diana plaanib tööle minna kas Rootsi, Norrasse või Taani. Selleks täitis ta reedel avalduse ja jääb nüüd tagasisidet ootama. «Nende riikide majanduslik olukord on hea, elu on kindlustatud. Olen viieaastase kogemusega radioloogiatehnik ja töötanud kahes Tallinna haiglas, ma tunnen, et ei saa siin kuhugi edasi areneda,» rääkis ta.

Kui Diana peaks välismaale tööle saama, siis ta ei plaani Eestisse tagasi tulla. Võtab  kaasa oma lapse ja mehe. Juhul kui Diana osutub valituks, pakub töövahendusfirma MediCarrera nii Dianale kui ka tema perele 20-nädalast keelekursust Barcelonas või Budapestis. Kursuse vältel lubatakse kuupalgaks 700 eurot pluss 70 eurot lisa iga lapse pealt, tasuta elamist ja lennupileteid ning lastele lasteaia- või koolikohta.

Samuti radioloogiatehnikutena töötavad Kristina ja Olga tunnistavad, et kõige lihtsam oleks Soome minna, kuid tulid uurima ka teiste riikide pakkumisi. «Ega me ei tahaks ära minna, aga seda kaalume eelkõige töötingimuste pärast,» rääkis Kristina.