Lastehaigused võivad täiskasvanule rängalt mõjuda

Perearst Kristi Otsmaa sõnul on võimalik paljusid haigusi ära hoida end nende vastu vaktsineerides. Foto: Erakogu

Täiskasvanud võivad klassikalisi lastehaigusi nagu läkaköha, tuulerõugeid, punetisi, sarlakeid ja leetreid põdeda raskemal kujul kui lapsed.

Kahe lapse ema Kristina (37) kannatas möödunud aastal ägeda läkaköha käes. «Väga õudne, pidin hinge seest välja köhima. Ja nii kuude kaupa, sisuliselt terve talve,» meenutas Kristina, kes vaktsineeris end selle vastu aastakümneid tagasi.

«Ilmselt sain selle oma lastelt, kes haiged olid, kuid nemad põdesid üsna kergelt, kuna olid hiljuti vaktsineeritud. Lõpuks saime aga kõik kolm sellest haigusest jagu, kuid antibiootikumidega,» lisas naine.

Läkaköha tekitajabakter levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel. Kuna läkaköhavaktsiin ei anna eluaegset immuunsust, on võimalik läkaköhasse haigestuda juba teismeeas. «Kui täiskasvanu jaoks tähendab läkaköha pikalt kestvaid piinavaid spastilisi köhahoogusid, siis imikute jaoks võib läkaköha lõppeda surmaga,» tõdes perearst Kristi Otsmaa keskusest Sinu Arst.

Punetistel ohtlik tüsistus

Kuna imikuid saab läkaköha vastu vaktsineerida alles kolmekuuselt, võib seni loota vaid sellele, et imikuid ümbritsevad inimesed on terved. «Seetõttu soovitatakse ülemaailmselt kasutada vaktsineerimisel kookonstrateegiat ehk ema ja ülejäänud täiskasvanud pereliikmete vaktsineerimist,» lisas ta.  

Enamik nakkustekitajaid on võimelised nakatama kõiki vastuvõtlikke organisme sõltumata vanusest. Viimasest sõltub konkreetse haiguse raskusaste ja tüsistuste risk. Teatud nakkushaigused annavad immuunsuse läbipõdemise järel, osa vastu on aga võimalik ka vaktsineerida.

Otsmaa sõnas, et tänu 1994. aastast Eestis kasutusel olevale leetrite-, punetiste- ja mumpsivastasele liitvaktsiinile esineb neid nakkushaigusi haruharva. «Paraku ei ole aga leetrid, punetised ja mumps maailmast sugugi kadunud ja nii kui suureneb vaktsineerimisest keeldujate arv, hakkavad need haigused taas levima,» tõdes Otsmaa.

Punetiseviirus kulgeb täiskasvanutel lastest raskemini – just naistel võib tekkida tüsistusena tõsine liigesepõletik. «Eriti ohtlik on, kui naine nakatub punetiseviirusesse raseduse ajal, kuna see levib platsenta kaudu edasi ka lootele ning võib põhjustada raseduse katkemist, enneaegset sünnitust ja vastsündinul kaasasündinud punetiste sündroomi, millele on iseloomulikud südamerikked, katarakt, kuulmispuue ja muud arenguhäired,» tõdes Otsmaa.

Perearst toonitas, et kõige tõhusam kaitse nakkushaiguste vastu on vaktsineerimine. «Mida rohkem on vaktsineerituid, seda väiksem on tõenäosus, et need haigused inimeselt inimesele levivad,» märkis Otsmaa.

Viimane kurb näide on ülemöödunud aastast, kui vaktsineerimisest keeldujate arvu suurenemise tõttu tekkis Euroopas leetrite epideemia ning esines ka surmajuhtumeid. «Selleks et leetrid ei leviks, peaks 95 protsenti elanikkonnast olema vaktsineeritud,» lausus Otsmaa. Eestis leetripuhanguid veel olnud pole, kuid arvestades vaktsineerimisega hõlmatuse pidevat langust nii Eestis kui ka Euroopa Liidus, on oht reaalne, tõdes Otsmaa.

Eestis on äärmiselt laialt levinud tuulerõuged, iseloomuliku nahalööbega nakkushaigus. Nakatumine toimub piisknakkuse teel ja ka villide eritisega kokkupuutel. Otsmaa sõnul on vastuvõtlikkus haigustekitaja suhtes väga kõrge. «Kui tuulerõugeid põdeda lasteaiaeas, on reeglina tegu suhteliselt kerge kuluga haigusega. Ehkki ka selles vanusegrupis on esinenud raskeid haigusjuhtumeid,» märkis Otsmaa. Ta lisas, et tuulerõugetesse haigestunud koolilapsel või täiskasvanul on haiguse kulg tavaliselt oluliselt raskem ja tüsistuste risk suurem.

Haigus pole alati paratamatu

Tuulerõugete põdemine ei ole aga Otsmaa sõnul paratamatu, kuna selle vastu on olemas tõhus vaktsiin. Vaktsineerimine on soovitatav kooliealistele lastele ja täiskasvanutele, kes pole tuulerõugeid põdenud.

Otsmaa toonitas, et vaktsineerida võib ka kuni kolm päeva pärast haigestunuga kokkupuudet. «Sellisel moel tehtud vaktsiin hoiab haigestumise üldse ära või on selle kulg oluliselt kergem,» selgitas perearst.

Eestis tuulerõugete vaktsiin riiklikku immuniseerimiskavasse ei kuulu ja vaktsiini eest tuleb tasuda soovijal endal.

Väga levinud bakter on pneumokokk, mida kannavad Tartu Ülikooli uuringu kohaselt ninaneelus umbes pooled lasteaialapsed. Ka sellesse nakatumine toimub piisknakkuse teel.

Otsmaa selgitas, et organismi vastupanuvõime langemisel võib pneumokokk põhjustada keskkõrva-, põskkoopa- ja kopsupõletikku, harvadel juhtudel ka meningiiti või sepsist.

Pneumokokkinfektsioonid ähvardavad eriti alla viieaastaseid ja üle 65-aastaseid. «Seetõttu on äärmiselt oluline, et selle vastu oleks vaktsineeritud just need vanusegrupid,» rõhutas Otsmaa.

Ka pneumokokivaktsiin ei kuulu praegu riiklikku immuniseerimiskavasse. «Mõnevõrra saab nakatumisriski vähendada elementaarsete hügieenireeglitega, nagu kätepesu, ühiste olmeesemete kasutamise vältimine,» lisas ta.

Täiskasvanuid võib tabada ka streptokoki bakteri põhjustatud haigus sarlakid, mis väljendub tavaliselt kurgumandlipõletikuna ja iseloomuliku nahalööbena. Sarlakite põdemise järel eluaegset immuunsust ei teki ning seda ravitakse antibiootikumidega. Samuti peaks sarlakite nakatumisriski vähendamiseks vältima ühiste söögi- ja jooginõude kasutamist ning soovitatav on hoolikalt käsi pesta.

Haiguste puhul, mille vastu vaktsineerida pole võimalik, tulebki kasutada elementaarseid hügieenireegleid, nagu kätepesu ja tubade tuulutamine. Samuti peab tugevana hoidma oma immuunsüsteemi.

Viimastel aastatel on lapsi hakatud vähem vaktsineerima. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Irina Filippova sõnul suurendab vaktsineerimisega hõlmatuse vähenemine nende nakkushaiguste suhtes vastuvõtlike inimeste arvu.

Millal ja mille vastu end vaktsineerida?

•    Leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiinisüsti peaksid tegema need, kes pole neid haigusi varem põdenud, samuti naised, kes planeerivad rasestuda.

•    Difteeria ja teetanuse vastu iga kümne aasta järel.

•    Igal aastal gripi vastu.

•    Tuulerõugete vastu, juhul kui ei olda seda lapsena läbi põdenud, kuna haigus on väga nakkav ja täiskasvanud võivad põdeda väga raskelt.

•    Iga kolme kuni viie aasta tagant puukentsefaliidi vastu.

Allikas: terviseamet