Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust iseloomustab kaitsefaktor (SPF). See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga.
Kuidas valida ja peale kanda päiksekaitsekreemi?
Näiteks kreem SPF faktoriga 50+ on nahka väga tugeva kaitsva toimega, kirjutab terviseamet.
Toote õige kasutamine on täpselt sama oluline kui toote väljavalimine. Näiteks saadakse päikesekaitsefaktoriga märgitud kaitse kätte juhul, kui nahale kantakse 2mg/cm² kohta, seega võib kogu keha katmiseks vajalik kogus ulatuda kolmandikuni väiksemast kreemipudelist. Lisaks tuleb seda kogust korduvalt nahale kanda.
Päikesefaktor (SPF) valitakse vastavalt nahatüübile. Heledanahalised peaksid eelistama tugevama kaitsega kreeme. Esimeste päevitamiste ajal tuleks nahale määrida tugevama kaitsega kreemi.
Kindlasti vajavad päikesekreemi ka lapsed, sest lapseeas saadud päikesepõletused võivad hiljem soodustada nahavähi teket. Lapsed ei oska ise ennast päikese eest kaitsta, nende nahk on täiskasvanute omast tundlikum. Lastele tuleks määrida kaitsekreemi, mille SPF algab 15-st.
Ettevaatlik tuleb päevitamisel olla ka lapseootel naistel.
Kui reisite soojale maale, siis tuleb päikesega veelgi ettevaatlikum olla kui kodus – päikese käes tohib olla märksa lühemat aega, kusjuures kasutada tuleks tõhusamat kaitset tagavaid kreeme (SPF alates 15-st). Näiteks troopikas ei soovitata põhjamaiselt heledanahalistel üldse päikese käes olla ajavahemikul 10–16, Eestis on intensiivseim kiirgus kell 12–13.
Päevituskreemi tuleks määrida nahale vähemalt pool tundi enne päikese kätte minekut. Kuigi kosmeetikumide tootjad lubavad tootele kaitsvat toimet ka pärast enda märjaks tegemist, oleks nutikas ennast siiski pärast suplust uuesti kreemitada.
Kui kõigest hoolimata olete end ära kõrvetanud, tuleks nahale anda esmaabi. Apteegis ja kosmeetikapoes on küllaga saadaval põletikuvastaseid ja nahka rahustavaid tooteid, mida tasub õrna naha omanikel suvehooajaks endale koju varuda.