ITK arst pöördus söökla kaotamise pärast kaitseministri poole

Ida-Tallinna keskhaigla.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) reumatoloog Tõnu Peets pöördus 24. aprillil avaliku kirjaga kaitseministri ja ITK juhtkonna poole, kuna praeguse haigla söökla asemele kavatsetakse rajada vigastatud sõduritele ja ka tavakodanikele mõeldud proteesikeskus.

Personalil soovitatakse edaspidi kasutada samasse hoonesse rajatud Magdaleena kohvikut.

Kaitseminister Urmas Reinsalu edastas kirja sotsiaalministeeriumile. «Kaitseministeeriumil ei ole võimalik otsustada ruumide jaotuse üle Ida-Tallinna keskhaiglas ning seetõttu palume pöördumisele vastata sotsiaalministeeriumil,» selgitas tema kiri. Seega peab haigla ruumide kasutamise üle otsustama tegelikult sotsiaalministeerium.

«Paljude töötajate arvates Magdaleena kohvik aga haigla ainsaks toitlustusasutuseks ei sobi ning söökla säilitamiseks on antud 160 allkirja. Mõni töötaja loobus allkirjast (usutavasti põhjendamatust) repressioonide (täpsemini: koondamise) kartusest, mõni aga pidaski proteesitöökoda olulisemaks kui söökla. On tekkinud veider huvide konflikt,» teatas Peets avalikus kirjas.

Peets rääkis Postimehele, et ministeeriumi poole pöördumise mõte tekkis sellest, et taastusravikliiniku juhataja Heidi Gil väitis, et leping on sõlmitud ja midagi muuta ei saa. «Juhtkond ei arutanud seda plaani ega otsust üldse kõikide töötajatega. Kaitseministeeriumi struktuuriüksus peaks olema meie haiglale proteesikeskuse lepingupartner,» põhjendas ta oma pöördumist kaitseministeeriumi poole.

Ligipääs puudub

Avalikus kirjas tõi arst välja kolm põhjust, miks Magdaleena kohvik haigla ainsaks sööklaks ei kõlba.

Esiteks tuleb Magdaleena kohvikus käimiseks väljuda haigla kahest välisuksest, laskuda ja tõusta mitu astet trepist, viibides õues, ja siseneda kohvikusse läbi välisukse. Raskete uste, kõrgete piitade ja treppide tõttu jääks kohvik ligipääsmatuks ratastoolis, tugiraamiga ning küünarkarkudega isikutele, keda personalisööklas võib näha iga päev, kuivõrd siin asub reumatoloogiaosakond ja liigesehaigete taastusraviosakond.

Teiseks on Magdaleena kohvikus toitlustamine aeglane, mistõttu ei jõuaks lühikese lõunasöögiaja jooksul paljud haigla töötajad kohvikus einestada. Lisaks lõunatavad kohvikus ka ITK koolituskeskuses tegutsevad isikud ja linnakodanikud otse tänavalt.

Kolmandaks on Magdaleena kohvikus personali väitel hinnad tuntavalt kõrgemad kui personalisööklas ning igapäevane einestamine jääks paljudele väiksepalgalistele töötajatele kättesaamatuks.

Peets tõdes, et uus hoone galeriisse ehitatud Magdaleena kohvik võib-olla rahuldaks ka töötajaid ja patsiente, aga selleks tuleks ehitada sobiv juurdepääs kõigile ratastoolis või tugiraami ja karkudega inimestele. «Kuigi proteesikeskust on kavandatud olemasoleva söökla asemele umbes aastast 2009, pole uue toitlustusasutuse ligipääsule üldse mõeldud,» arvas ta.

«Minule kui liigesearstile tundub kummastav, et toitlustusasutuse ligipääsuga ei olnud arvestatud haiglas, kus on regionaalne reumatoloogiakeskus, liigesehaiguste profiiliga taastusravikeskus ja Taastava Kirurgia Kliinik – kõigis kolmes asutuses on rohkelt liikumispuudega isikuid ravil nii ambulatoorselt kui statsionaarselt. Ise söömas käies näen iga nädal samal ajal personalisööklas mõnda ratastooli või kahe karguga inimest,» nentis Peets.

Peets märkis, et kellelgi töötajatest ei ole midagi proteesikeskuse vastu, vastupidi, see oleks hoopis hea täiendus haigla allüksustele, ent toitlustamine töökohal ja raviasutuses on siiski ka oluline asjaolu, mida ei saaks alahinnata.

«Kõrvalseisjana arvan, et oleks võimalik leida ruume proteesikeskusele ka olemasolevat sööklat säilitades, millest oli juttu ka kirjas, kuid möönan, et kõiki asjaolusid teadmata ei pruugi minu arvamus olla pädev,» ütles ta.

Tagasi üles