Ebaseaduslik ravimiäri pole Eestist kadunud

Turult suvalise müüja käest ravimeid ostes riskib inimene oma tervisega. Foto: Mihkel Maripuu

«Paides on nädalavahetusel ajutine turg  ja seal müüs üks naine Vene ravimeid ja ma läksin uurima, kust ta need sai ja kuidas ta julgeb neid nii müüa,» tõi Paide apteeker Kai Kimmel näite. Apteekril tekkis eesti keelt kõneleva müüjaga suisa väike sõnelus, sest müüja tahtis teada, mis õigusega tema äri ausus kahtluse alla seatakse. Kimmel helistas ka ravimiametisse, kuid seal soovitati tal ühendust võtta politseiga. «Aga mis sellest kasu on, kui kohale minnes on ta juba ära läinud,» tõdes apteeker.

Just turud ongi ravimiameti kinnitusel üks koht, kus müüakse althõlma Venemaalt toodud ravimeid. Nii konfiskeeris Pärnu politsei mais ebaseaduslikult riiki toodud ravimeid ning uurib nende müüki.

Jõhvi apteegi juhataja Heigo Prits käis mõne aasta eest sellisel reidil kaasas ja aitas kindlaks teha, mis on toidulisand ja mis on ravim.

Tema sõnul konfiskeeriti toona ebaseaduslikke ravimeid kilekottide kaupa. Samas tõdeb ta, et võrreldes varasema ajaga on selliste ravimite müük jäänud vähemaks. «Nooremad ei usalda enam althõlma müüdavaid ravimeid. Inimesed on aru saanud, et see on nende tervis. See ei ole kütus, mida autosse kallata,» rääkis ta. Pritsi sõnul on pigem juba kuulda, et ei usaldata isegi neid Venemaal toodetud ravimeid, mille müük on Eestis lubatud.

«Pentalgiin, tsitramoon, analgiin, püratsetaam, Višnevski salv – need on põhilised Vene ravimid, mida küsitakse,» rääkis Kimmel. Kogenud apteekri sõnul otsivad neid ravimeid põhiliselt vanemad inimesed, kes on nõukogude ajal üles kasvanud. «Noored neid küsida üldiselt ei oska, kui just Višnevski salv välja arvata,» lisas Kimmel.

Üks põhjus, miks inimeste nõutud ravimeid Eestis apteegis müüa ei saa, on nende ravimite kahjulikud kõrvalmõjud. «Pentalgiinil ja püratsetaamil on toimeaineid kolm-neli ja üldiselt on seisukoht, et mida rohkem toimeaineid, seda rohkem on ka kõrvaltoimeid,» selgitas Kimmel. Ta lisas, et sellised ravimid kahjustavad maksa. Teise põhjusena pakkus ta välja, et paljudele Venemaa ravimitele pole tootjatel kaasa anda uuringutulemusi, mida rohu registreerimiseks Euroopa Liidus vaja on.

Ravimiameti inspektsiooniosakonna juhataja Gert Klaaseni sõnul võib apteegis müüa üksnes müügiloaga ravimeid, aga nendele ravimitele pole müügiluba taotletud. Enne müügiloa saamist peab tootja olema tõestanud ravimi toimivuse, ohutuse ja kvaliteedi. Samuti peab olema kontrollitud ja vastama nõuetele ravimi tootmine. Ka peab ravimi müügiloa hoidja ja kvaliteedinõuete täitmise eest vastutav tootja asuma Euroopa Liidus.

Klaaseni sõnul võib arvata, et suurem osa ebaseaduslikke ravimeid müüakse käest kätte, osa ka turgudel. «Ebaseaduslikke ravimeid, mille päritolu või tootja on teadmata, apteeki ei sattu,» kinnitas ta.

Ametniku sõnul antakse aeg-ajalt ravimiametile teada, et turgudel või putkades on märgatud Vene päritolu ravimite müüki. Kontrollimisel ei ole suurem osa teadetest tõeks osutunud, sageli on selgunud, et tableti kujul olevad preparaadid ei ole üldse ravimid. «Samas on probleem olemas,» tunnistas ta. Ka ravimiamet on teinud kontrolloste turgudel ja tuvastanud ebaseaduslike ravimite müügi ning selliseid juhtumeid menetleb edasi politsei.

Küsimusele, miks ravimiamet ei soovita inimestel Venemaalt pärit ravimeid osta, kui neid apteegist saada ei ole, vastas Klaasen, et asi ei ole ainult Venemaalt pärit ravimites, vaid selles, miks üldse peaks ostma ravimeid legaalsest apteegist. «Turult või käest kätte ostmisel on mitmeid ohte ning ravimid ei ole tavakaup,» rõhutas ametnik. Ta selgitas, et ravimite tarneahel (tootja – hulgimüüja – apteek) ja müük on rangelt reguleeritud  ja seda mitmel põhjusel. Üks põhjusi on vajadus tagada, et ravimid säiliksid ja jõuaksid ostja kätte kvaliteetsena.

«Ravimitootja teeb müügiloa saamiseks ravimi säilimisaja ja -tingimuste kohta uuringud, ravimiamet hindab neid ja selle alusel tekib pakendile kõlblikkusaeg ja ravimi infosse säilitamistingimused,» selgitas ta.  

Ravimite hulgimüügiettevõttesse saabumise hetkest vastutab ravimite kvaliteedi säilimise eest hulgimüügiettevõte, kes peab ravimite transpordi korraldust ja tingimusi regulaarselt kontrollima. Kui ravim on juba apteegis, vastutab selle nõuetekohase säilitamise eest apteek. «Pärast ravimi müüki apteegist on edasine vastutus patsiendil endal ehk ravimit tuleb hoida ja tarvitada nii, nagu pakendi infolehes kirjas on,» rõhutas ametnik.  

Kui inimene eelistab ravimit osta ebaseaduslikul viisil, näiteks turult, siis riskib ta Klaaseni hinnangul teadlikult. «Ta ei saa olla kindel ravimi päritolus, kvaliteedis ega selles, kas seal üldse mingit toimeainet sees on või kas seda on ettenähtud koguses,» nentis ametnik. Ka ei saa nii ostes olla kindel, millistes tingimustes on ravimit hoitud ja kas see on veel tarvitamiskõlblik või kas karbis on üldse see ravim, mis sinna peale on kirjutatud.