/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2013/06/07/1812054t1h6bf8.jpg)
Kui kümmekond aastat tagasi oli suitsetajate seas koolipoisse märksa enam kui tüdrukud, siis nüüdseks on tubakas laialt levinud ka neidude seas, kusjuures vesipiip on populaarsem just õrnema soo seas.
Eesti tüdrukud on hakanud usinamalt tubakat pruukima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üks põhjustest, miks suitsetamine on tüdrukute seas tõusnud, on kindlasti seotud ühiskonnas toimunud muudatustega. Tüdrukud tahavad sellega näidata oma võrdset staatust poistega ning iseseisvust,» rääkis Tervise Arengu Instituudi tubakaekspert Tiiu Härm.
Kuigi igal nädalal ja iga päev suitsetajaid on rohkem poiste hulgas, väheneb samas erinevus poiste ja tüdrukute vahel iga uuringuga. Kui 2002. aastal oli erinevus iga päev suitsetavate 11-15-aastaste poiste ja tüdrukute vahel kahekordne ehk poistest suitsetas kümme protsenti ja tüdrukutest viis, siis 2010. aastal poistest suitsetas iga päev seitse ja tüdrukutest neli protsenti. «Seega on kooliõpilaste seas tendents tubakatarvitamise taseme võrdsustumisel,» tõdes Härm.
Vesipiip on popp
Kuigi igapäevasuitsetajate osakaal 11- kuni 15-aastaste õpilaste hulgas langeb, on populaarsust võitmas teiste tubakatoodete tarvitamine, kusjuures tüdrukud suitsetavad vesipiipu isegi rohkem kui poisid. Vesipiipu suitsetavad regulaarsusega harvem kui üks kord nädalas 11- kuni 15-aastastest poistest 25 ja tüdrukutest 26 protsenti. 2006. aastal oli see näitaja poiste seas 26 ja tüdrukute seas 16 protsenti. Samuti levivad noorte seas suitsuvabad tubakatooted, millest tuntuim on huuletubakas.
Härmi sõnul on oluline näitaja ka suitsu esmakordne proovimine. Kui 15-aastastelt õpilastelt küsiti, millal nad oma esimese sigareti tõmbasid, siis selgus, et 13-aastaselt või varem oli seda teinud pea pooled tüdrukutest ja 63 protsenti poistest. «Rahvusvahelises järjestustabelis on Eesti sellega esimesel kohal, näidates, et meie noorukitel on kõige suurem huvi sigaretti proovida võimalikult noores eas,» tõdes Härm. Eesti, Leedu ja Läti moodustasid selles tabelis esikolmiku, Soome oli üheksandal kohal.
Kuigi kõikides vanuserühmades (11, 13 ja 15 aastat) on suitsu proovinute osakaal suurem poiste hulgas, ilmneb eksperdi sõnul tendents tüdrukute ja poiste vahelise erinevuse vähenemisele vanemasse vanuserühma jõudes.
Härmi sõnul on 2010. aasta uuringus positiivseks muutuseks see, et suitsu mitteproovinute osakaal oli tunduvalt suurenenud just 11-aastaste poiste hulgas. Kui 2006. aastal ei olnud sigaretti proovinud 62 protsenti poistest vanuses 11 aastat, siis 2010. aastal oli see osakaal 70 protsenti. Tüdrukute seas olid 11-aastaste tulemused vastavalt 82 ja 83 protsenti.
Mehed loobuvad suitsetamisest, naised mitte
Täiskasvanutest suitsetas eelmisel aastal igapäevaselt veerand - mehi 36 ja naisi 18 protsenti ehk suitsetajate seas on naisi kaks korda vähem. Kui meeste seas on suitsetamislevimus langustendentsis, siis naiste seas püsib levimus ligilähedaselt samal tasandil. Nii on meeste seas igapäevasuitsetajate hulk kümne aastaga vähenenud 44 protsendilt 36ni, kuid naiste seas jäänud samaks ehk 18 protsenti.
Härmi sõnul on murettekitav suitsetamine rasedate seas. Sünniregistri andmetel oli suitsetavaid rasedaid 2012.aastal ligi kaheksa protsenti, seejuures lõpetas suitsetamise esimesel trimestril ainult üks protsent.