/nginx/o/2013/06/11/1822134t1hf9b4.jpg)
Iirimaalt leiti päras aastakümneid taas pidalitõvesse haigestunud inimene.
Iirimaal diagnoositi inimesel pidalitõbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leeprasse haigestunud patsient on brasiillane, kes on elanud mitmeid aastaid Iirimaal, kirjutab BBC. Esimest korda haigestus ta leeprasse kümme aastat tagasi Brasiilias. Nüüd Iirimaal elades diagnoositi tal haigus taas. Haigust uurinud doktor Connor Gallagher kinnitas, et haiguse levimine kontakti teel on ülimalt ebatõenäoline, kuid sellele ei ole globaalselt ka suudetud täielikult punkti panna.
Selle põhjuseks on ravimitele allumatus, haiguse vähene tundmine ning muud ühiskondlikud probleemid.
Iirimaa arstide jaoks on diagnoos ülimalt ebatavaline, kuid hea näide sellest, kuidas troopilised haigused võivad mõjutada ühte riiki, kes on end turistidele avanud.
Iiri terviseametnikud said juhtumist teada selle aasta jaanuaris. Iirimaal pole ajavahemikul 1981 kuni 2012 ühelgi inimesel leeprat ametlikult diagnoositud.
Mis on leepra ehk pidalitõbi?
Leepra ehk pidalatõbi on perifeerseid närve ja nahka kahjustav nakkushaigus, mis kahjustab ka närvisüsteemi ning võib lõppeda jäsemete kaotusega, kirjutab Terviseamet. Leepra on üks maailma vanimaid inimeste nakkushaigusi. Pidalitõbe tunti Aasias juba 4000 aastat tagasi. Eestisse tõid selle haiguse tõenäoliselt ristirüütlid 11-13. sajandil. Leepra haigustekitaja avastas 1873. aastal Gerhard Henrik Armauer Hansen.
Haigestumine leeprasse on vähenenud järsult kogu maailmas viimase 30 aasta jooksul. WHO andmetel esineb käesoleval ajal leepra endeemiliselt Aafrikas, Indias, Brasiilias. Üksikjuhte registreeritakse Ameerika Ühendriikides ja Euroopa riikides (peamiselt epidemioloogiliselt ebasoodsatest regioonidest saabunud immigrantide ja põgenike seas).
1977. aastal oli Eestis 41 leeprahaiget, samal aastal suleti ka Eesti viimane leprosoorium (leepradispanser) Kuudal. Viimased leeprajuhud registreeriti Eestis aastatel 1994, 1995, 2002 ja 2011.
Leepra haigustekitajaks on mükobakter (Mycobacterium leprae), mis kuulub tuberkoloositekitajaga samasse perekonda. Nakkusallikas on haige inimene. Haige muutub ohutuks teistele inimestele ühe päeva jooksul pärast kombineeritud ravi alustamist. Haigustekitaja satub organismi hingamiselundite ja nahavigastuste kaudu. Eeskätt on ohustatud leeprahaige pereliikmed, oluline on siinkohal pikaajaline perekondlik kontakt.