Tänasel teadus- ja arendusnõukogu koosolekul arutleti muuhulgas personaalse meditsiini arendamise üle Eestis. Kõnelejad leidsid, et Eestil on olemas kõik eeldused, et muuta personaalne meditsiin igale eestlasele kättesaadavaks.
Ansip: Eesti võiks personaalse meditsiini valdkonnas olla teenäitajaks
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
11. juuni 2013, 19:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Geenivaramu direktor Andres Metspalu sõnul on maailmas trendiks ühendada meditsiinilised uuringud raviga. Uuringud näitavad, et 80 protsenti inimestest muudaksid oma käitumist, kui nad teaksid, millised on nende personaalsed geneetilised riskid. See viib tõdemuseni, et palju efektiivsem oleks suunata suurem osa ressurssidest haiguste ennetamiseks.
Metspalu tõi ettepanekuna välja konkreetsed sammud, kuidas muuta personaalne meditsiin igale eestlasele kättesaadavaks. Tema hinnangul on Eestil kõik eeldused, alates geeniuuringute kõrgest tasemest lõpetades e-meditsiiniga, olemas. Kui plaan realiseeruks, oleks Eesti esimene, kus geeniuuringuid kasutataks patsientide raviotsuste tegemisel.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on siin peamine küsimus inimeste teadlikkuses. «Kui inimene teab oma terviseriske, on tõenäoline, et ta muudab oma elustiili või otsib abi meditsiinist,» ütles Ansip.
Ansipi sõnul on personaalne meditsiin kahtlemata kiiresti arenev valdkond, milles Eestil oleks kõik eeldused ja teaduslik potentsiaal olla teenäitajaks. «Meie väikse riigi seisukohalt on iga samm, mida me saame astuda inimeste tervena elatud eluaastate pikendamiseks, oluline,» lisas peaminister.
Nõukogu otsustas personaalse meditsiini teema juurde tagasi tulla talvel.