Makaronisööjate maailmas tuleb tsöliaakiat aina enam ette

Õed Sigrit (paremal) ja Katre veenduvad sööklas, et saavad süüa ainult fetajuustusalatit või tatraputru toorsalatiga, sest kastmega liha võib sisaldada nisujahu. Foto: Küllike Rooväli

Tsöliaakia ehk teraviljavalgu gluteeni talumatus on maailmas kõige harvemini õigel ajal diagnoositud haigus, paraku esineb seda aasta-aastalt aina suuremal osal elanikkonnast.

«See on tõsine terviseprobleem kogu maailmas ja väga suure tähelepanu all,» rõhutas Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku dotsent ja arst-õppejõud Oivi Uibo.

Kui veel mõni aasta tagasi kannatas Soomes tsöliaakia käes üks protsent elanikkonnast, siis möödunud aasta lõpus oli see inimeste hulk kahekordistunud. Rootsis on tsöliaakiahaigeid juba kolm protsenti. «Oleme Eesti lastel mitmeid populatsiooniuuringuid teinud ja need näitavad, et Eestis on praeguseks 0,3 protsendil lastest see haigus,» lausus Uibo.

«Kindlasti ei ole see meie maal vähetähtis ja harv haigus, vaid on sagenenud ja sagenev ning ülima tähelepanu all, kuna põhjustab väga erinevaid vaevusi,» toonitas gastroenteroloog.

Üks põhjusi, miks meil tsöliaakiat põhjanaabritest seni märgatavalt vähem esineb, peitub eeldatavasti toitumisharjumustes – sööme rohkem kartulit ning nisu asemel rukist. Kuid ka meie toidukultuuri tungivad sisse makaronitooted.

Autoimmuunhaigus tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on krooniline, peensoole limaskesta ja mitmeid muid organismi kudesid kahjustav haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega inimestel nisust, rukkist, odrast või võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud. Kõige rohkem sisaldab kahjulikke valke nisu.

«On teada, et nisus, rukkis, odras ja kaeras leiduvate valkude toimel kahjustuvad organismi omaenese koed – tegemist on autoimmuunhaigusega. Samas on oluline ka geneetiline eelsoodumus, mida kannab 25–30 protsenti kogu maailma elanikkonnast. Tsöliaakia avaldub neist aga 0,5–3 protsendil,» selgitas Uibo.

Uibo on tsöliaakiat uurinud ligi 25 aastat ning täheldab, et kõige sagedamini diagnoositakse tsöliaakiat kogu maailmas praegu noortel. «Kui ma oma doktoriväitekirja 1990. aastal alustasin, siis oli kogu maailmas rõhk lapseea haigusel, aga nüüdseks on sagedased diagnoosid nihkunud pigem noorte täiskasvanute gruppi. Haiguse esmane avaldumine hilineb.»

Uibo kinnitusel on aastatega märkimisväärselt paranenud arstide teadlikkus. Kuni 1980. aastateni oli tsöliaakia Eestis väga harv haigus, millest arstid suurt ei teadnud. Nüüd on perearstidel rohkem infot, samuti on olemas usaldusväärsed sõel­uuringud ja diagnoosimismeetodid: verest määratavad tsöliaakia antikehad ja diagnoosi kinnituseks peensoole biopsia. Sellest hoolimata tuleb Uibo sõnul tõdeda, et tsöliaakia on sagenenud ka nendes riikides, kus haigust on kogu aeg osatud diagnoosida.

Sümptomitega haiglasse

17-aastane Sigrit Keerd ja 27-aastane Katre Keerd on ainsad Eesti Tsöliaakia Seltsi kuuluvad õed. Nooremal õel avastati tsöliaakia tänavu veebruaris, kui ta sümptomite tõttu viieks päevaks haiglasse sattus, Katre sai sama diagnoosi hiljem, märtsi lõpus.

«Mul olid hirmsad kõhuvalud. Ma ei suutnud koolis olla, kogu aeg oli väsimus ja paha. Perearst ütles, et võtaksin igaks juhuks maorohtu,» muigas Sig­rit, kui sündmusi meenutas. Püsivate valude tõttu viis ema tütre lastehaiglasse.

Lastehaigla erakorraline osakond ei osanud kõhuvaluga esialgu midagi peale hakata ja otsustati teha põhjalikumad uuringud. Neiul võeti biopsia nii maost kui ka peensoolest – tulemus näitas tsöliaakiat.

Vanem õde Katre tabas end alles seejärel mõttelt, et ka temal võib sama probleem olla. Ja nii oligi: gastroenteroloog ütles juba vereproove nähes, et tal on kindlasti tsöliaakia. «Näitajad olid nii kõrged. Mul oli tegelikult viimase astme tsöliaakia ehk kõige raskem,» meenutas ta. Varem polnud ta sellest haigusest kuulnud.

Õblukesed õed nentisid, et tegelikult oli mitmeid sümptomeid, mis haigusele viitasid. «Mul on tsöliaakia vähemalt kümme aastat olnud. Mul oli alati liiga madal hemoglobiin ja pidev rauapuudus. Perearst ütles seepeale, et sa oled ju naisterahvas, söö rohkem maasikaid ja näksi pähkleid. Ma mõtlesin, et midagi on kehal ikka viga küll,» tunnistas Katre. Ka kehakaal on õdedel lapsest saati väike olnud. «Mina võtsin gluteenidieeti alustades veel neli kilo alla,» tõdes Sigrit.

«Kuna haigust diagnoositakse esmakordselt igas vanuses – imikueast raugaeani –, siis on ettearvamatu, millal ja mis hetkel see haigus kujuneb,» rääkis lastegastroenteroloog Uibo. Tsöliaakia sümptomeid on rohkelt, kuid sageli kulgeb haigus varjatult ehk asümptomaatiliselt.

Sümptomaatiline ehk klassikaline tsöliaakia on kergemini õigel ajal avastatav ja selle sümptomiteks on peamiselt kõhulahtisus, kõhnumine, kõhupuhitus ja ebamäärased kõhuvalud. Atüüpilise tsöliaakia puhul on inimesel seedetrakti vaevused tagasihoidlikud või puuduvad ning ta satub mitme eriala arstide juurde. Arsti juurde võidakse kõigepealt sattuda ka tsöliaakia tüsistuste tõttu – luude hõrenemise ja aneemia tekkides.

Raskema kuluga haigus avaldub enamasti lapseeas. Esimesel ja teisel eluaastal avaldanud tsöliaakia mõjutab arsti sõnul märgatavalt lapse kasvu ja kaalu ning üldist tervislikku seisundit – kiire kasvuperioodi ajal on kõik toitaineid äärmiselt vajalikud. Täiskasvanutel esinevad pigem tagasihoidlikud ja ebamäärased, kuid püsivad kaebused.

Tsöliaakia ainus ravi on range gluteenivaba dieet. See tähendab, et seedetrakt ei tohi kokku puutuda toodetega, mille valmistamiseks on terakenegi nisujahu kasutatud. «See on vapustav haigus, sest täpselt see, mis haigust vallandab, ka selle haiguse parandab, kui inimene seda mitte suutäie jagu ka eluaja jooksul enam ei söö,» tõdes Uibo.

Niipea kui inimene nimetatud teravilju ei söö, haigus taandub ja peensoole koekahjustus paraneb. Kaovad kõik vaevused ja sümptomid.

«Kui diagnoosi sain, siis naabrinaine ei teadnud veel ja valmistas kogemata liiga suure koguse pirukaid ning tõi need meile tuppa. Suur hunnik pirukaid – kohupiimataskud, kaneelirullid, singipirukad … ja siis ma istusin seal laua ääres ja vaatasin neid,» muheles Katre.

Koolis süüa ei saa

Noorema, 17-aastase õe jaoks on suurim probleem praegu just koolisööklas lõunatamine. «Koolis on väga nõme, mitte midagi pole süüa. Vaatasin puhvetist, et ainult ühte asja tohin süüa,» lausus Sigrit. Nõnda teeb ema tütrele toidu iga päev kaasa.

Katre küsis hiljuti ka Statoilist, kas neil on mingit gluteenivaba toitu. «Sõidan tööasjus tihti ringi ja hea oleks, kui saaks midagi aeg-ajalt hamba alla. Statoilist öeldi, et hetkel on gluteenivaba toode vaid friikartulid,» tõdes ta.

Samas leidis Katre, et söögitegemises midagi väga rasket ei ole. «Kuna mulle meeldis ka varem süüa teha, siis kokkan praegugi. Rohkem harjumist on võtnud see, kuidas näiteks kooke küpsetada.» Elukaaslasega valmistab Katre nii erinevaid kui ka samu toite. «Kui ma teen näiteks hakklihakastet kartuliga, siis teen seda mõlemale, aga Bolognese pastat teen kahe erineva makaroniga. Nii tuleb odavam,» sõnas ta.

«Need perekonnad, kes minu juures jälgimisel käivad, on valdavalt väga motiveeritud, et oma lapse tervise eest hoolitseda. Motivatsiooni annabki see, et enesetunne ja jõudlus niivõrd selgelt paranevad. On ka neid, kes dieeti rikuvad, ja me leiame regulaarse kontrolli käigus nende verest uuesti tsöliaakiale spetsiifilisi markereid,» rääkis lastegastroeneteroloog Uibo.

Arst nentis, et tsöliaakia on suurepäraselt jälgitav: «Kui dieeti on rikutud, on ka analüüs kohe korrast ära. See annab sõnumi, et peab oma tervise eest hoolikamalt hoolitsema.»

Uibo sõnul käib praegu ka maailmas intensiivne tsöliaakia ravimi väljatöötamine. «See ravim võimaldaks tsöliaakiahaigel tulevikus süüa ükskõik mida, kui ta võtab ravimit, mis kaitseb peensoole limaskesta. Kuid ravimi loomine on raske ja keeruline ülesanne.»

Tsöliaakia

Klassikalise tsöliaakia tunnused:

•    krooniline või periooditi esinev kõhulahtisus;

•    väljaheide on puderjas ja koguseliselt suur;

•    haige ei võta kaalus juurde ning kõhnub;

•    muud seedetraktivaevused: kõhupuhitus, kõhu korisemine, oksendamine, korduv kõhuvalu.

Atüüpilise tsöliaakia tunnused:

•    väike kehakaal, kõhnumine;

•    lühike kasv, lastel kasvupeetus;

•    haavandid suu limaskestal;

•    hammaste emaili ja struktuuri muutused;

•    luuhõrenemine;

•    endokriinsüsteemi häired: puberteedi hilinemine, menstruatsiooni hilinemine või tsükli häired, sagedased iseeneslikud abordid, nii meeste kui naiste lastetus, väikese sünnikaaluga vastsündinu, enneaegne menopaus;

•    mitmed neuroloogilised ja psühhiaatrilised vaevused või haigused.

Tsöliaakiaga koos võivad esineda haigused:

•    I tüübi diabeet,

•    autoimmuunne türeoidiit,

•    Downi sündroom,

•    Turneri sündroom,

•    Williamsi sündroom jt.