Hea saunaviht peab olema pehme

Kasevihtasid ei tohiks päikese kätte kuivama panna. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

«Number üks on saunas ikkagi see, et kui leil tuleb ühe sahmakana, siis vihaga saab sooja õhu segi lüüa, et saunaruum läheks ühtlaselt kuumaks,» ütleb Saunamaa peremees Erki Pehter.

«Teine asi on inimese tervis. Vihtlemine kiirendab vereringet, on hea massaaž, pehmendab lihaseid ja vanasti, kui pärast sauna ei pestudki ennast, siis viht kraapis mustuse lahti,» lisab Erki.

Millal kaseoksi korjata

«Mina päris sellist juttu ei usu, et peab noore kuu või vana kuu ajal tegema, aga peab jälgima, et lehed oleksid väljaarenenud ja ei oleks enam kleepuvad. Ma olen teinud säilitamise jaoks vihtasid kuskil jaanipäeva paiku, siis säilivad kõige paremini,» räägib Erki.

65-aastane metsavaht Rein on sõpradele ja sugulastele juba mitmeid aastaid saunavihtasid teinud. «Hea viht peab olema hästi pehme ja õigel ajal tehtud,» õpetab Rein. Kui paljud peavad kasokste lõikamiseks parimaks ajaks uue ja vana kalendri jaanipäeva vahelist aega, siis Rein teeb vihtasid põhiliselt juulikuus, sest siis on lehed valmis ja püsivad hästi kinni. «Ja kindlasti võtan oksi noortelt puudelt, mitte suurtelt ja vanadelt. Mida peenem oks, seda parem,» lisab Rein.

Linnas elavad saunatajad säilitavad vihtasid sageli sügavkülmas. Kuigi see on võimalik, ei ole Erki vihtasid kunagi sügavkülma pannud, sest see on lihtsalt marju täis. Erki seob vihakimbud traditsiooniliselt kahekaupa kokku ja riputab puukuuri, et vihad ei saaks otsest päikest ning õhk liiguks. «Kindlasti ei tohi vihad otsest päikest saada, muidu pleekivad ära ja lehed kukuvad küljest ära. Peab ikka jahedas ja pigem pimedas olema,» õpetab Erki. Vihtasid paaridesse sidudes tuleb aga kindlasti silmas pidada, et vihad ei puutuks omavahel kokku, muidu hakkavad need kuivamise asemel hoopis hallitama.

Oma käe järgi

Ainuõiget õpetust, kui pikk ja jäme viht teha, Reinu arvates ei ole, tuleb ikka oma käe järgi teha. «Vennale teen ka vihtasid, vennas tahab jämedamaid ja sõpradest ka mõni tahab veel omamoodi, eks see käib ikka tunde järgi jah,» nendib Rein.

Erki soovitab umbes 40-60 sentimeetri pikkuseid oksi lõigata, sest liiga pika vihaga võib saunas kogemata naabrile vastu vahtimist anda. «Mina teen tavaliselt kuskil 50 sentimeetri pikkuse viha ja umbes 10 või 20 oksaga, aga see oleneb kui paksud oksad on ja kui palju neil lehti küljes on,» ütleb Erki.

Oksad tuleb mõlema mehe soovituse järgi sättida nii, et käepide oleks sirge ja ühtlane, muidu võib saunas endale haiget teha. Samuti tuleks käepide lehtedest ja lisaokstest puhtaks teha, muidu pudeneb viht kuivades laiali.

Vihtlemise ots tuleb samuti kenasti sättida, et oksad oleksid ühtlase pikkusega. «Peksmise otsast ei tohiks oksi lõigata, vaid ikka ilusti sättida. Muidu on nii nagu mu vanaisa ütles, et siis ei tehta enam saunavihta, vaid luuda,» muigab Erki.

Suuremad saunasõbrad võiksid eeldatatavad saunakorrad kokku lugeda ja sobiva arvu vihtasid teha. Mitmeks aastaks ette vihtasid teha ei ole mõtet, sest värskem viht on ikka parem. «Päris värsked ongi kõige paremad. Kui ma suvel sauna lähen, siis võtan samal päeval metsast viha, niiviisi on kõige parem,» kiidab Rein.

Peale kaseviha on Eestis levinud ka tammeviht, mis on tugevama struktuuriga ja kõvema lehega, ning kadakaviht. «Kadaka eelis on see, et kadakavihta saab teha aastaringselt. Aga kadakas on torkiv, isegi valus ja sellega mitte ei peksta, vaid rohkem nagu tupsutatakse,» selgitab Erki. Ka Rein kiidab kadakavihta, et see on hea kibe.

Kui kõiki vihtasid tasub enne vihtlemist leotada, siis kadaka juures on see lausa hädavajalik. Erki soovitab kadakaviha panna kuuma vette ja vähemalt tunnikeseks. Kasevihtade leovee võib vabalt kerisele visata. «Siis on veel hea kui vihaveega kerisele visata, siis on hea lõhn üleval,» kiidab Rein.

Poes müüakse ka eukalüptivihtasid, aga nendest ei arva Erki suurt midagi. Samas toob ta välja piparmündiviha, mis pehmendab nahka ja teeb selle mõnusalt värskeks. Rosmariiniviht aitab lihaspingete vastu ja on soovitav näiteks pärast tööpäeva lõõgastumiseks, sidrunmeliss peaks aga väidetavalt sääski peletama. «Igal taimel on erinevad esktraktid ja mahlad, mis on erinevate tervisehädade jaoks head, aga ravimtaimevihad on õrnemad, nendega ka pigem tupsutatakse,» täpsustab Erki.

Erki sõnul on eestlased päris kõvad saunatajad. «Eestlane ei saa kuidagi ilma saunata. Võibolla soomlastel on see veel rohkem veres, aga mina võin küll öelda, et Saunamaal käib aina rohkem ja rohkem inimesi ja eestlastel on oma saunakultuur olemas,» on Erki rahul.

Kust tohib kaseoksi korjata

RMK Valgamaa metskonna metsaülem Risto Sepp ütleb, et riigi metsas on kõige kindlam saunaviha tarbeks oksi lõigata elektriliinide all kasvavatelt puudelt, sest see on kindlalt piiritletud ala. Lõikamisel mingit piiri ei ole, seadus lubab oma tarbeks korjata-lõigata nii iluoksi kui saunaviha materjali. «See on igaühe õiglustunde teema rohkem,» kommenteerib Sepp. Siiani ei ole Sepa sõnul kindlamate piiride puudumiset pahatahtlikkult ära kasutatud.

Kui on aga soov suuremas koguses oksi lõigata, soovitab Sepp ühendust võtta kohaliku metskonnaga. Samuti tuletab ta meelde, et päris suurte puude kallale minna ei tasuks, pigem lõigata oksi kahe- kuni kolmemeetriste puude küljest ning mitte puud täiesti lagedaks katkuda.