L, 8.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sääsed võivad levitada jänesekatku

Tiina Kaukvere
, reporter
Sääsed võivad levitada jänesekatku
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sääsk.
Sääsk. Foto: Toomas Huik

Sääsehammustused ei ole üldjuhul inimesele ohtlikud, kuid Soomes on üks Pori arst diagnoosinud tänavu kaks jänesekatku ehk tulareemia juhtu. Haigust ravitakse antibiootikumidega.

Igal suvel häirivad inimesi tüütud sääsed, kelle hammustused põhjustavad löövet ja sügelust, kirjutab YLE. Samas võivad sääsed levitada ka tulareemiat ehk jänesekatku.

Terviseamet kirjutab, et haigustekitajate kandjateks on looduses erinevad närilised, jänesed, küülikud, koprad jne. Haigustekitajaid levitavad aga puugid, sääsed ja parmud. Inimesed võivad nakatuda närilistelt verd imenud sääskede hammustuste kaudu.

Infektsiooni ravitakse antibiootikumidega ja selle sümptomeid on Soomes asuva Pori linna arsti Timo Nykäneni kinnitusel lihtne ära tunda. Terviseameti andmetel algab haigus palaviku, peavalu, iivelduse, väsimuse ja lihasvaludega. Seejärel tekib lümfisõlmede või ühe lümfisõlme põletik. Nahale võib tekkida ka kraatrilaadne haavand.

Haigust saab ennetada kui kasutada putukatõrjevahendeid ning mitte tarvitada lahtiste veekogude vett, kuna see võib olla näriliste väljaheidetega saastunud. Suure tõenäosusega kujuneb haiguse läbipõdemisel pikaajaline immuunsus.

Eestis harv

Timo Nykänen ütles, et on sel suvel diagnoosinud kaks tulareemia juhtu. Nakkused on saadud sääskedelt.

Terviseameti andmetel ongi tulareemia rohkem levinud põhjapoolkeral. Eestis on selle haiguse esinemine harv, näiteks 2011. aastal oli haigestunuid kaks. 2008. aastal oli haigestunuid üks ning 2007. aastal kaks.

Teadaolevad paiknevad tulareemia looduskolded Eestis Saaremaal, Hiiumaal, Pakri ja Prangli saartel, Harjumaal, Läänemaal, Raplamaal, Tartumaal ning Lääne-Virumaal.

«Kuna looduslikud kolded on Eestis olemas, siis säilib alati ka oht ja võimalus haigestumiseks. Seega maha kanda me seda haigust siin ei saa,» rääkis terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Alates 1946. aastast on Eestis tulareemiat diagnoositud 43 inimesel. Suurim puhang esines 1996. aastal Prangli saarel, kus haigestus 23 inimest. Põhisümptomid olid kehatemperatuuri järsk tõus, pea- ja lihasvalu, kubeme ja kaenla lümfisõlmede suurenemine, mõnel inimesel tekkis lööve kätel ja jalgadel.

Märksõnad
Tagasi üles