Rästikumürgi antidooti saab vaid kolmes haiglas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mürgised rästikud valivad tavaliselt elukohaks kivihunnikud, aga neile meeldivad väga ka kiviktaimlad, hekialused ja kõrgeks kasvanud rohi.

FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Hariliku rästiku mürgi antiseerum on praegu saadaval vaid kolmes suuremas haiglas Tallinnas ja Tartus, kus kasutatakse lambaseerumil (Vipera Tab) baseeruvat rästikumürgi antidooti. See tekitab küsimuse, kas kaugemal elavad rästikuhammustusega raskes seisundis patsiendid saavad ikka vajalikku abi piisavalt kiiresti.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse kliiniline konsultant Kristiina Põld, kes korraldab antidootide hankeid ja hoolitseb haiglate varustatuse eest, kinnitas, et tegu pole kuigi dramaatilise olukorraga.

«Üliraskes seisundis patsiente transpordivad haiglate vahel reanimobiilibrigaadid, mis paiknevad Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli kliinikumis ja Tallinna lastehaiglas, kus asuvad praegu ka rästikumürgi antiseerumid. Seega võetakse vajadusel näiteks saartele väljakutsele minnes juba rästikumürgi antiseerum kaasa,» märkis Põld, kes välistas võimaluse, nagu peaks kaugemal elav raskes seisundis patsient ise Tallinnas või Tartus asuvasse haiglasse kohale sõitma.

«Kui selline hüpoteetiline olukord ka tekib, siis pole patsiendi seisund meditsiini mõistes raske,» tõdes Põld.

Antidoodi kasutamine pole vajalik kõikide hammustuste ja reaktsioonide korral. «Lambaseerumil baseeruv antiseerum on ennekõike mõeldud kasutamiseks just rasedatele ja lastele, kuna see põhjustab vähem kõrvaltoimeid,» selgitas Põld.

Raskes seisundis rästikuhammustusega patsientide puhul kasutatakse kõigepealt siiski nüüdisaegseid üldtunnustatud ja aktsepteeritud intensiivravimeetodeid ning kui selgub ka antidoodi kasutamise vajadus, on võimalik selle saabumiseni patsiendi seisundit kontrolli all hoida teiste ravimeetoditega.

Põllu sõnul on lambaseerumil baseeruv rästikumürgi antidoot tänapäevasem ja paraku ka kallim, kui seni kasutatud ja rohkem kõrvaltoimeid põhjustav hobuseseerumil põhinev antiseerum. Hinnast tulenevalt pole antiseerumit võimalik ka piiramatult soetada.

Ühe inimese raviks vajalik doos võib maksta koguni üle 20 000 euro. Samal ajal aeguvad antidoodid sarnaselt teiste ravimitega – antidootide keskmine säilivusaeg on kaks kuni neli aastat alates valmistamise hetkest.

«Lähiajal saabub antidoot jaotusplaani järgi ka teistesse haiglatesse, kuna eelnenud aastal müügis olnud antidoot aegub juba selle aasta lõpus ning uus partii sai paar nädalat tagasi valmis,» lausus Põld.

Tema sõnul tootja, kellelt varem telliti odavamat hobuseseerumil baseeruvat antiseerumit, kõnealust antidooti enam ei valmista ning uut tootjat pole kahjuks seni leitud. Seda seerumit hangitakse võimalusel ka üldhaiglatesse.

«Eesti suur probleem on väiksus, seetõttu on ka meie vajadused antidootide ostuks väiksemad ning tuleb enam motiveerida tootjaid ja tarnijaid meile müüma,» tõdes Põld. Ta lisas, et viimasel ajal on suuremateski riikides probleeme antidootide hankimisega. «Selles mõttes pole antidootide turg sarnane tavaravimite turuga, kus pakkujaid võib ühele toimeainele olla mitu,» sõnas ta.

Riigieelarvest eraldatakse kallite antidootide soetamiseks igal aastal teatud summa, mis jagatakse tervishoiuteenuse osutajatele kasutamiseks laiali. Rästikumürgi antidoot on vaid üks paljudest, mida selle summa eest hangitakse.

Tartu Ülikooli kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku andmetel on spetsiifiline seerumravi näidustatud mõõduka ja raske mürgistuse korral. Ebaselgetel juhtudel on seerumravi alustamine näidustatud juhul, kui esinevad varane leukotsütoos, metaboolne atsidoos, hemolüüs, muutused EKGs või hüübimishäired.

Hariliku Euroopa rästiku mürgi antiseerumit manustatakse nii täiskasvanutele kui ka lastele üks viaal (10 ml). Seerumravi on efektiivseim, kui seda teha nelja tunni jooksul pärast rästiku hammustust. Peamised kõrvaltoimed on allergilised reaktsioonid ja seerumtõbi.

Mürgistusteabekeskusel puudub rästikumürgi antidootide varasema kasutamise kohta ühtne riiklik statistika, mistõttu alustati alates eelmisest aastast antidootide programmi. «Loodame saada vajaminevast ülevaate järgneva viie aastaga, ent vastumürkide uuenduste ja vajaduste hindamiseks tehakse tööd jooksvalt, samuti pole keskusele teadaolevalt ühelegi reaalselt antidooti vajanule see manustamata jäänud,» rõhutas Põld.

Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõuniku Maris Jakobsoni sõnul on surma põhjuste registri andmetel alates 1997. aastast leidnud Eestis seoses rästikuhammustusega aset kaks surmajuhtu – mõlemal puhul oli tegu eaka naisega.


Kättesaadavus

Lähitulevikus on Vipera Tab saadaval järgmistes haiglates:

•    Põhja-Eesti regionaalhaiglas

•    Tartu Ülikooli kliinikumis

•    Pärnu haiglas

•    Ida-Viru keskhaiglas

•    Ida-Tallinna keskhaiglas

•    Lääne-Tallinna keskhaiglas

•    Tallinna lastehaiglas

Populaarne

Tagasi üles