/nginx/o/2009/06/03/188776t1h9a68.jpg)
USAs New Yorgi ülikoolis tehtud uuringu kohaselt aitab jooga astmat leevendada.
Uuring: jooga aitab astmat leevendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad selgitasid, et regulaarne jooga harrastamine leevendab hingeldamist ja muid astmaga seotud haigusnähte, kirjutab health.com.
Jooga harrastamine kolm korda nädalas võib märgatavalt vähendada vajadust astmaravimite järele.
Teadlased jälgisid uuringus 20 astmat põdevat inimest vanuses 20 – 65 eluaastat kümne nädala jooksul.
Osa katsealustest harrastas nädalas 2,5 tundi hatha-joogat, kus tähtsal kohal on hingamisharjutused. Teine osa katsealustest joogat ei harrastanud.
Kümme nädalat hiljem tehti katsealustele tugevat hingamist nõudev füüsiline test.
Joogat harrastanud tegid testi paremini.
«Jooga paneb organismi paremini tunnetama. Selle abil saab ka oma hingamist kontrollida ning kui see ei toimi, nagu peab, siis seda parandada,» selgitas allergia- ja astmaarst Jonathan Field.
Field lisas, et mida varem astmahaige end ravima hakkab, seda kergemalt ta haigus kulgeb.
Arsti sõnul aitavad astmahaigeid ka sportlaste jaoks välja töötatud hingamistehnikad.
«Õige ja tõhus hingamine aitab nii astmat leevendada, kuid ka selle tekke eest kaitsta,» nentis Field.
Astma on allergilist laadi haigus, mille avaldumine on väga individuaalne - alates kergest astmast, mis tekitab väga harva ja kergeid hingematmishoogusid kuni raskete astmavormideni, mis alluvad raskesti ravile ja mille tagajärjel muutub kopsukoe ehitus.
Astmahoogusid võivad vallandada nii närvipinge, füüsiline koormus, külm õhk, mitmesugused ärritavad lõhnad kui ka ravimid.
Astmat esineb ligikaudu 3-5 protsendil elanikkonnast, täiskasvanutest haigestuvad astmasse veidi sagedamini naised.
Astma võib olla tingitud nii organismi siseteguritest - nn põletikulis-allergiline astma kui välisteguritest - allergiline astma.
Lapseeas võivad astmat vallandada välised- või toiduallergeenid. Varases lapseeas alanud bronhiaalastma võib puberteedieas taanduda, kuid allergiline foon organismis jääb alles.
Lastel ja noortel esineb sagedamini allergilist astmat. Selle puhul tekib organismi reageerimistundlikkuse suurenemine väliskeskkonnas leiduvate allergeenide suhtes, oluline on geneetiline eelsoodumus.