Ööpäevaringselt töötavale perearsti nõuandetelefonile 1220 helistatakse pea viiendiku võrra rohkem kui aasta tagasi ning üha sagedamini puudutavad küsimused majandusraskustest tulenevaid probleeme.
Perearsti nõuandetelefon heliseb üha sagedamini
3. juuni 2009, 17:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearsti nõuandetelefoni projektijuhi Külli Friedemanni sõnul puututakse üha rohkem kokku nende patsientidega, kellel ei ole enam ravikindlustust. Need inimesed on tema sõnul kaotanud töö ja mingil põhjusel ravikindlustusest ilma ning helistavad, et küsida, mida teha, kui haigekassa kindlustatava arsti poole ei saa pöörduda.
Tööandja poolt kindlustatud inimestel kehtib ravikindlustus veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. Pärast seda ravikindlustus lõppeb ning kõikide tervishoiuteenuste, välja arvatud vältimatu arstiabi eest tuleb inimesel endal tasuda.
Kui inimene soovib ravikindlustatu staatust säilitada, siis ta peab ennast töötukassas arvele võtma. Ravikindlustus tekib registreeritud töötule alates töötuks registreerimise 31. päevast.
Samas on inimeste teadlikkus Friedemanni sõnul üsna väike. Näiteks seda, et erakorraline arstiabi on ka ilma ravikindlustuseta tasuta, paljud ei tea.
Rahalised mured
«Üks seltskond on ka see, kes on küll arsti juures ära käinud, aga neil jäävad ravimid ostmata. Siis meie püüame neid veenda, et nad selle võimaluse leiaksid,» rääkis Friedemann majandusraskustes inimeste kõnedest.
Inimesed küsivad, kas on veel mingi võimalus, ning kuigi see pole just perearsti nõandetelefoni roll, tuleb Friedemanni sõnul sageli selgitada, et näiteks kohalikust omavalitsusest saab taotleda toimetulekutoetust ning et kõik haigused ise üle ei lähe ja neid tuleb ravida.
Lisaks on Friedemanni sõnul rohkem juurde tulnud nn jutustamiskõnesid. «Kus on küll tervisehäda, aga see tervisehäda on rohkem seotud sellega, et ta tahab majandusliku seisu või midagi muud sealjuures kurta,» märkis ta lisades, et sisuliselt vajatakse psühholoogilist nõustamist.
«Ekstreemsed juhud on need, kes on väga lootuse kaotanud ja helistavad viimasel hetkel meile. Neid tuleb siis ümber veenda, et suitsiid ei ole lahendus,» rääkis Friedemann.
Tema sõnul on probleem ka selles, et 24 tundi ööpäevas töötavaid telefone on Eestis vähe, usaldus- ja kriisinõustamistelefonid töötavad aga peamiselt vaid tööajal. Lisaks võib perearsti nõuandetelefoni number Friedemanni hinnangul olla tuntum.
***
1220 töötab 24 tundi ööpäevas nii eesti kui vene keeles.
Telefonilt saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiukorraldust puudutavates küsimustes. Helistamisel ei tuvastata helistaja isikut, helistada ja nõu küsida võivad ka ravikindlustuseta inimesed.
1220 on lauatelefonilt, välja arvatud Starmani võrgust helistades esimesed 5 minutit helistajale tasuta, edasi kehtib kohaliku kõne hind. Mobiiltelefonilt helistades kehtib kohe helistamise algusest paketipõhine kõneminuti hind.