USA uurijad leidsid hiirtega katseid tehes, et kord-paar nädalas karri söömine vähendab dementseks jäämise tõenäosust.
Karri vähendab dementseks jäämise riski
4. juuni 2009, 14:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võtmetähtsusega on maitseainesegus sisalduv kurkumiin, kirjutab BBC News. Nimelt takistab see aine dementsuse põhjuseks peetavate amüloidsete valguladestuste teket ajus.
Uuringuga seotud professor Murali Doraiswamy Põhja-Carolinas asuvast Duke’i ülikoolist tutvustas tulemusi Suurbritannia Kuningliku Psühhiaatriakolledži iga-aastasel konverentsil. Tema sõnul kasutati katses suuremaid doose, et näha, kas see tugevdab karri positiivset mõju.
«On väga kindlaid tõendeid, et kurkumiin seob valguladestusi ja katsed inimestele omaseid amüloidsed valguladestusi tootma pandud loomadega on positiivseid tulemusi andnud,» ütles Doraiswamy oma sõnavõtus.
«Võite modifitseerida hiirt nii, et 12 kuu pärast on selle aju valguladestusi täis. Kui talle kurkumiinirikast toitu anda, siis ladestused kaovad. Nooremate hiirte puhul takistab see uute ladestuste teket,» selgitas Doraiswamy.
Professori sõnul tuleks kurkumiini mõju nüüd ka inimeste peal katsetada ning California ülikoolil olevatki plaanis Alzheimeri tõbe põdevate patsientidega uuring korraldada.
«Kui te toitute tervislikult ja teete piisavalt sporti, võib regulaarne karrisöömine aidata dementsust ennetada,» võttis Doraiswamy tulemused kokku. Professor avaldas ka lootust, et tulevikus luuakse karritablett, mis avaldab samasugust mõju.
Alzheimeri tõbe uuringutega seotud Rebecca Wood rõhutas aga, et piisava kurkumiinihulga saamiseks tuleks iga päev tarbida üle saja grammi kurkumist tehtud karripulbrit. Samuti tõi ta välja, et loomkatsete tulemusi ei saa inimestele üle kanda.
Suurbritannia Alzheimeriühingu esindaja Susanne Sorensen ütles uudist kommenteerides, et Inidas, kus tarbitakse palju kurkumiini, esineb haigust tõepoolest erakordselt harva, kuid selle põhjus pole veel teada. Ometi avaldas ta lootust, et karrist on tulevikus Alzheimeriga võitlemisel abi.
«Odav, kättesaadav ja ohutu ravimeetod muudaks tuhandete haigete inimeste elukvaliteeti,» ütles Sorensen.