/nginx/o/2012/02/21/972040t1hf9d1.jpg)
Regionaalhaigla radioloogiakeskuse ülemarst Äli Roose näeks ideaalis kusagil Eesti keskel helikopterivõimalusega insuldikeskust, kuhu saab kiiresti igast Eesti nurgast patsiente toimetada.
Neuroloog: insuldikeskus võiks asuda Eesti keskel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla korraldataval koostööseminaril «Insult» läheneti sel korral organi asemel interdistsiplinaarselt haigusele ning toodi välja mitu olulist paradigma muutust insuldiravis ja preventsioonis, vahendab Meditsiiniuudised Põhja-Eesti regionaalhaigla Kuukirja.
Roose tegi ettekande teemal «Insuldi piltdiagnostika: millal, miks ja kuidas». Roose sõnul on insuldiravi komistuskiviks Eestis inimressursi nappus ning abi kättesaadavus. «Ideaalis näeksin kusagil Eesti keskel helikopterivõimalusega insuldikeskust, kuhu saab kiiresti igast Eesti nurgast patsiente toimetada,» ütles Roose ning lisas, et paraku on see siiski praeguses olukorras vaid ilus unistus.
Regionaalhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Andrus Kreis rääkis ajuinfarkti ravi tulipunktist — intravenoossest trombolüüsist. Ta rõhutas, et insult vajab sama akuutset käsitlust kui trauma ja müokardiinfarkt.
Trombolüüs on efektiivseim vahetult haiguse alguse järgselt, trombolüüsi terapeutiliseks aknaks loetakse neli ja pool tundi. Siinkohal on väga oluline ühiskonna teadlikkuse tõstmine. «Kahjuks ei pööra inimesed insuldi sümptomitele tähelepanu ning jõuavad haiglasse sageli liiga hilja,» tõdes Kreis.
Praegu on neljas Eesti haiglas toimumas kliiniline uuring uue, kõrgelt fibriinspetsiifilise trobolüütikumiga, mida kasutatakse 3–9 tundi alates sümptomite tekkest patsientidel, kellel on KT-angiograafial avastatud proksimaalse ajuarteri sulgus või kriitiline stenoos. Seda ravimit saadakse vampiir-nahkhiire süljest.