/nginx/o/2009/12/09/279894t1ha144.jpg)
Linnalegend räägib, et allaneelatud närimiskumm püsib kehas kuni seitse aastat. Tegelikult ei ole sellisel väitel aga mingit alust.
Mis juhtub allaneelatud närimiskummiga kehas?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Närimiskumm koosneb sünteetilistest alusmaterjalidest, magusainest, maitseainetest, säilitusainetest ja pehmenditest, kirjutab BBC. Suhkrud ja maitseained seeduvad ja väljuvad organismist kiiresti. Samuti ei põhjusta kehale probleeme pehmendid.
Kõige keerulisem on kehal toime tulla sünteetiliste alusmaterjalidega ehk närimiskummi alusega. Ajalooliselt on närimiskummi aluseks olnud Sapodilla puu piimjas mahl chicle. Chicle on pehme ja veniv ning säilitab kaua maitset. Hambaarst.ee kirjutab, et kahjuks pole Sapodilla kasvatamine chicle saamiseks eriti produktiivne - need puud kasvavad suhteliselt piiratud alal umbes 30 meetri kõrguseks ning vajalikku lateksit hakkavad tootma alles 20-25 aastaselt. Lateksit saab koguda kalasaba-kujulistest sisselõigetest vaid kuue tunni jooksul ning siis tuleb umbes kolm aastat jälle vahet pidada.
Kuigi ka tänapäeval leidub chiclel baseeruva eksootilise närimiskummi tootjaid, ei saa suurtootjad nätsu baasmaterjali puudumise tõttu oma kasumitest loobuda ning kasutavad sünteetilisi alusmaterjale. Samas leiavad ka sünteetilised alusmaterjalid väikeste osakestena kehast üsna kiiresti väljapääsu koos muu seedimata ja mitteimendunud toiduga.
Suuremaid probleeme võib põhjustada harjumus närimiskummi pidevalt alla neelata. Selline käitumine ei ole kindlasti tervislik ja võib vajada lõpuks arstide sekkumist. Üks allaneelatud näts kehale suuri probleeme siiski ei valmista.