/nginx/o/2009/06/05/189999t1hf4a0.jpg)
Prantsuse uurijad tegid kindlaks, et lapsepõlves vanematevahelist vägivalda näinud inimesed kannatavad täiskasvanuna teistest tõenäolisemalt alkoholisõltuvuse, depressiooni ja muude vaimse tervise hädade käes.
Perevägivald tõstab laste alkoholismi- ja depressiooniriski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus vaadeldi 3023 Pariisi täiskasvanut, kirjutab
Osalejad kirjeldasid oma kogemusi laste vastu suunatud ja intiimpartnerite vahelise vägivalla, suitsiidikatsete, alkoholisõltuvuse ja depressiooniga.
Lisaks meenutasid nad oma lapsepõlve ja vanematevahelisi suhteid ning selgus, et 16 protsenti oli olnud tunnistajaks vanematevahelisele vägivallale.
Uuringut juhtinud Christelle Roustit ja tema kolleegid Prantsusmaa Riiklikust Terviseuuringute Instituudist leidsid tulemusi analüüsides, et perevägivalda soodustavad teatud faktorid nagu vanemate alkoholism, raha ja elamispinnaga seotud probleemid, töötus ja rasked haigused.
Samuti leidsid uurijad, et vanematevahelist vägivalda näinud inimestel esineb depressiooni keskmisest 1,4 korda suurema tõenäosusega. Samuti on neil kolm korda suurem tõenäosus olla osaline intiimpartnerite vahelises vägivallas ja viis korda suurem tõenäosus oma lapsi väärkohelda. Alkoholisõltuvust esineb perevägivalda näinute seas tavalisest 1,75 korda sagedamini.
«Perevägivalla, sealhulgas vanematevahelise vägivalla ennetamine ja järelvalve on rahva tervisega seotud probleem, millest sõltub tulevaste põlvkondade heaolu,» võttis uurimisrühm tulemused kokku.