Kuigi sotsiaalministeerium loob kodusünnitusele õigusliku aluse, poleks Saare maakonna ämmaemandad nõus kodusünnitusabi osutama, kirjutab Saarte Hääl.
Saaremaa ämmaemandad kodusünnitusabi ei osutaks
Kuressaare haigla vastutav ämmaemand Helgi Tammuri sõnul pole Saare maakonnas ühtki ämmaemandat, kes isegi kaaluks kodusünnitusabi osutamist. «Tean seda, sest loomulikult oleme sellest rääkinud,» märkis Tammur, kes peab kodusünnituse puhul olulisimaks just vastutuse küsimust.
Aastakümneid ämmaemandana töötanud Tammur peab kodusünnituse puhul olulisimaks just vastutuse küsimust.
«Kui naine tuleb haiglasse sünnitama, hingab ta siia jõudes kergendatult – vastutus on ju haigla peal. Aga mis kodus saab?» küsib ämmaemand.
«Seda, mis olukord võib tekkida, ei tea ju iial ette. Kes võtab vastutuse enda peale – et jah, ma riskisin? Aga võib-olla, kui sünnitus oleks haiglas toimunud, oleks paremini läinud? Mina seda riski ei võta. Igaühel on oma õigus ja mul on õigus ära öelda.»
Kuressaare haigla günekoloog Goar Kuldsaar ütles, et kodusünnituse korral jääb vastutus sünnitaja ja ämmaemanda õlule, kommenteerides sotsiaalministeeriumis valminud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatust, millega reguleeritakse kodusünnitusabi.
«Mina, teades, kui ekstreemseid olukordi sünnitusabis ette tuleb ja kui kiiresti tuleb tegutseda, selliseid julgeid otsuseid vastu ei võtaks,» tõdes Kuldsaar. Seda, kas komplikatsioone tekib, ei tea ju mitte kunagi ette, põhjendas Kuldsaar.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas on kodusünnitusele õigusliku aluse loomist põhjendanud sellega, et kuigi kodusünnituste arv on Eestis olnud läbi aastate väike, peavad turvalised tingimused olema tagatud ka neile, kes otsustavad sünnitada väljaspool haiglat.
«Austame nende otsust, kes soovivad sünnitada kodus,» ütles sotsiaalminister.
Kodusünnitusabi osutamiseks peab ämmaemand taotlema iseseisvalt teenuse osutamiseks terviseametilt eraldi tegevusloa.
Paarikümne aasta andmed näitavad, et Eestis moodustavad kodusünnitused kõigist sünnitustest 0,3–0,5 protsenti.