Suurbritannias tehtud katse kinnitab tõsiasja, et paljude inimeste arvates kannavad siirdatud elundid edasi nende algse omaniku iseloomujooni.
Uuring: organidoonoriks soovitakse moraalseid inimesi
5. juuni 2009, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt leidis Bristoli ülikooli kognitiivse neuroteaduse professor Bruce Hood üliõpilasi küsitledes, et enamik neist sooviks organi siirdamise korral saada selle kõrge moraaliga «healt» inimeselt, kirjutab
.
Hood näitas 20 üliõpilasele tundmatute inimeste pilte ja palus neil hinnata, kas nad oleksid nõus laskma endale fotol kujutatu südame siirdada, kui see nende elu päästaks.
Seejärel näidati tudengitele uuesti samu pilte, kuid seekord ka iseloomustati fotodel kujutatuid, jagades nad headeks ja halbadeks inimesteks. Ilmnes, et nüüd tundsid osalejad «halbade» inimeste suhtes palju suuremat vastumeelsust kui enne, mil fotodele iseloomustust ei lisatud. Suhtumine «headesse» inimestesse paranes samas üpris vähe.
Kõige rohkem mõjutas tudengite arvamust negatiivses suunas see, kui neile öeldi, et potentsiaalne doonor on mõrvar.
Hoodi sõnul on ta varem rääkinud patsientidega, kes usuvad, et on endale siirdatud organite eelmiste omanikega vaimses ühenduses ning väidavad koguni, et on üle võtnud nende mälestused ja kogemused.
«Paljud patsiendid kogevad (elundi siirdamise järel – toim.) psühholoogilisi muutusi, millest mõnedel on olemas väga head seletused,» selgitas Hood. «Ometi usub ühe uuringu põhjal iga kolmas patsient, et need muutused on tingitud sellest, et nad on üle võtnud doonori psühholoogilisi omadusi, kuigi tavateaduse seisukohast pole selline ülekandumine võimalik.»
Suurbritannias elundidoonorlust korraldava asutuse NHS Blood and Transplant esindaja kinnitas, et organite annetajad jäävad anonüümseks ja elundeid siirdades lähtutakse vaid meditsiinilistest näitajatest.