Mees ootas mitu päeva söömata erakorralist lõikust

Erakorralise meditsiini osakond Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Foto: Priit Simson / Postimees

Kuna osa haigla kollektiivist suvel puhkab, aga traumasid on rohkem, siis võib ette tulla olukord, kus väiksema luumurruga peab erakorralist operatsiooni ootama kauem.

24. juuni õhtul viis kiirabi õlavarreluu murruga haiglasse Kuuno (56, täisnimi toimetusele teada – toim.) Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) erakorralise meditsiini osakonda (EMO). «Vaadati üle, käe alla pandi kipsplaat ja see omakorda paelaga kaela. Siis anti mulle paber, kuhu oli kirjutatud takso number ja öeldi, et meil ei ole ruumi, minge koju,» rääkis patsient, kes vajas erakorralist operatsiooni. «Öeldi, et oodake kodus informatsiooni, järjekorrad on pikad ja lõikusele pääsen kahe nädala jooksul.»

PERHi kommunikatsioonijuhi Inga Lille sõnul on selliste luumurdude puhul kipslahase asetamine problemaatiline. «Kuna patsient võeti erakorralise operatsiooni järjekorda, siis teda juhendati, kuidas oma kätt hoida neutraalses asendis, kolmnurksideme abil,» rääkis Lill.

Järgmise päeva hommikul kutsus luumurruga mees endale taas kiirabi, kuna käsi valutas. Mees võeti seekord haiglasse ja paigutati ortopeedilise haigena ajutiselt lühikirurgia osakonda. Regionaalhaigla ortopeediakeskuse juhataja doktor Ants Kass kinnitas, et sel hetkel ei olnud ortopeedia osakonnas vabu kohti. Lühikirurgia osakonda oli patsienti võimalik ajutiselt suunata, kuna seal oli vähem patsiente. Nimelt algas lühikirurgia osakonnas 29. juunil kollektiivpuhkus ja seetõttu ei võetud sinna vastu uusi patsiente.

Kuuno viibis operatsiooni oodates lühikirurgia osakonnas 28. juunini. «Olin kuueses palatis neli päeva üksinda. Öeldi, et kohe-kohe tuleb operatsioon,» ütles Kuuno, kes eeldas iga päev, et läheb operatsioonile. Kuna personal oli rõhutanud, et mees enne lõikust ei sööks ega jooks, siis istuski ta neli päeva haiglas söömata. Lõpuks sai ta 28. juunil operatsioonile. Operatsioon ja selle järgne hooldus olid mehe sõnul suurepärased ning tööle sai ta naasta juba ülejärgmisel päeval pärast operatsiooni.

«Ma arvan, et selline olukord ei ole normaalne, et inimene peab erakorralist operatsiooni päevi ootama. Süsteem on vigane,» arvas Kuuno. Ta usub, et kodudes võib oodata kümneid inimesi lootusetuse tundega erakorralise ravi järjekorras.

Kannatas oodata

Lill selgitas, et suvel suureneb EMO töömaht. Käed-jalad on tööd täis just ortopeedia osakondadel, kuna inimesed viibivad palju väljas ja tegelevad spordiga. Seetõttu on rohkem ka sporditraumasid.

Kass selgitas, et oluliselt suurenes traumadega pöördujate arv jaanipäevajärgselt, mistõttu suurenes erakorraliste operatsioonide järjekord veelgi.

«Omakorda mõjutas edasilükkamist ka puhkuste periood, kus personali on vähem tööl,» selgitas Kass. Lille sõnul oli kolmest ortopeedia osakonnast üks puhkusel, mistõttu vähenes ka voodikohtade arv. Samas suurendasid teised kaks osakonda erakorraliste patsientide mahtu plaaniliste haigete arvelt, kuid erakorralise haigete puhul on raskem prognoosida, kui pikalt nad haiglaravi vajavad.

«Operatsioone tehakse vastavalt näidustusele ehk esmalt peavad operatsioonile pääsema hulgitraumadega ning lahtiste luumurdudega patsiendid. Selliste luumurdude korral, nagu antud juhul oli, püüame patsienti suunata operatsioonile esimesel võimalusel, kuid operatsiooni on võimalik teha ka paari nädala möödudes, kui turse on alanenud,» selgitas Kass lisades, et ooteperioodil ei pea patsient viibima haiglaravil.

Sellega, et Kuuno vajas operatsiooni, olid Kassi sõnul kursis kõik valveortopeedid, kes tegid erakorralisi operatsioone.

«Selleks, et viia läbi turvaliselt operatsiooni, on vaja, et patsient oleks enne anesteesiat söömata-joomata vähemalt kuus tundi. Kuna patsient ootas erakorralist operatsiooni, siis soovitati tal seetõttu mitte süüa-juua,» tunnistas Kass, kuid kuna ootamatult suurenes traumadega pöördujate arv, siis pikenes erakorraliste operatsioonide järjekord.

Sporditraumasid palju

Haiglas olles oli Kuunole Kassi sõnul kõikideks päevadeks aga toit küll tellitud ning on kahetsusväärne, et patsiendil tekkis arusaamatus, kas ta võib süüa või mitte.

Sporditraumadega pöördujate osakaal hakkas kasvama mai lõpust. 17. juunist 24. juunini pöördus EMOsse 1581 patsienti, kellest 256 vajas haiglaravi. «Kui keskmiselt pöördub meile traumadega 55 patsienti ööpäevas, siis 23. juunil oli abivajajaid 63 ja 24. juunil 85,» ütles EMO juhataja doktor Kristiina Põld, kes lisas, et kõige rohkem pöörduti kukkumiste, spordivigastuste ja lõikehaavade tõttu. 24. juunist 1. juulini oli pöördujaid 1664, kellest 254 vajas haiglaravi.

Möödunud nädalal oli pöördujaid 1601. Erakorralise meditsiini keskuse juhataja doktor Vassili Novak märkis, et traumadega pöördujatest pooled olid sporditraumadega patsiendid. «Suvekuudel on pöördujate seas rohkem noori inimesi, kes tegelevad aktiivselt spordiga. Kahjuks, hasartse sporditegemise käigus kaob tähelepanu ja nii juhtuvad traumad, eriti alajäsemete liigeste piirkonnas,» teatas doktor Novak ning lisas, et õnnetusi juhtub ka eakamate inimestega, kes näiteks jalgrattaga sõites on kukkunud.