Eestis puuduva ravimi tõttu sattus ohtu imiku tervis

Tuulerõuged on tavaline lastehaigus, mille tagajärjel tekivad nahale villid ja koorikud. Ohtlikke tüsistusi tekitab see vastsündinutele.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Põlvas juunis sündinud poissi ähvardasid saatuslikud tüsistused, kuna ema haigestus tuulerõugetesse, mille vastaste antikehade – immuunglobuliini varu Eestis ei ole.

Kui pisipoisi vanemad poleks isiklike kontaktide kaudu kiiremas korras immuun­globuliini Soomest saanud, oleks imikul halvimal juhul võinud tekkida aju- ja ajukelmepõletik. «Olukord oli väga harukordne,» nentis Põlva haigla ülemarst Margit Rikka. «Ema jäi haigeks järgmisel päeval pärast sünnitust. Laps vajas immuunglobuliini ja seda ei olnud Eestis,» rääkis Rikka.

Arsti sõnul on Eestis kokku lepitud, et tavapäraselt peaksid selliste haruldaste ravimitega olema varustatud piirkondlikud haiglad, näiteks SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Ravimit hakati otsima isegi sotsiaalministeeriumi vahendusel. «Lõpuks said vanemad isiklike kontaktide kaudu immuunglobuliini Soomest. Laps sai ravimi ja on praegu arstide jälgimisel,» ütles Rikka.

Tuulerõuged on tavaline lastehaigus, kuid vastsündinul võivad tekkida tüsistused nõrga immuunsüsteemi tõttu ja ka emal pole jõudnud veel haiguse vastu kaitsekehi tekkida. «Seetõttu saigi laps immuun­globuliini ja lisaks said nii laps kui ka ema viirustevastase ravikuuri,» selgitas Rikka.

Immuunglobuliin on vajalik tuulerõugete, B-hepatiidi ja teetanuse puhul. Botulismi ja difteeria puhul on aga vajalik antitoksiin.

Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna peaspetsialisti Eveli Baueri sõnul tuleb selliseid olukordi ette harva, kuid kuna on vaja kiiresti sekkuda ja preparaati on keeruline hankida, siis peab olema varu.

2012. aasta viimases kvartalis kuulutati välja vastav riigihankemenetlus, mis kukkus läbi, kuna pakkumust ei esitatud. Ühtegi vastavat toodet Eestis registreeritud ei ole. Uus hange on aga ettevalmistamisel.

«Nii enne kui pärast riigihankemenetluse lõppemist on sotsiaalministeeriumi ravimiosakond pidanud läbirääkimisi kõigi kohapealsete suuremate hulgimüüjatega, vaktsiinitootjate esindajatega jne, kuid kahjuks tulemusteta,» tõdes Bauer.

«Müüjatest on seni huvitatud olnud vaid üks, kellel tekkisid aga probleemid ravimite dokumentatsiooniga, millele ei ole seni lõplikku lahendust leitud,» lisas peaspetsialist, kes ei saanud probleemi täpsemalt kommenteerida, kuna tegu on konfidentsiaalse infoga.

Bauer selgitas, et nii immuunglobuliin kui ka antitoksiin on väga spetsiifilised tooted. «Nende valmistamine on keeruline ja kallis ning säilivusaeg lühike. Samuti on vajalikud kogused väga väikesed,» tõdes Bauer.

Antud juhtumi kiireks lahendamiseks pöördus sotsiaalministeerium abipalvega Läti ja Leedu poole, kuid immuunglobuliin puudus ka neil.

«Immuunglobuliini kättesaadavus pole probleem üksnes Eestis, vaid Euroopa Liidus tervikuna. Probleemi on teadvustatud ning sellele otsitakse lahendust,» lisas Bauer.

Sotsiaalministeerium otsib probleemile lahendust ning Baueri kinnitusel on eesmärk hankida esimesel võimalusel Eestile vastav varu. Antud juhul hüvitab sotsiaalministeerium perele tekkinud kulud. Viimase kuue kuu jooksul on selline juhtum ministeeriumi teada ainus.

Mullu otsustas immunoprofülaktika ekspertkomisjon, et immuunglobuliini varu tagamise ülesanne pannakse alates selle aasta jaanuarist sotsiaalministeeriumi õlule. Varem oli see haiglate enda otsustada, millist varu nad hoiavad, ning selleks oli loodud eraldi haigekassa rahastamismehhanism.

Sotsiaalministeeriumi ülesanne on hankida viit erinevat immuunglobuliini ja antitoksiini, sealhulgas ka tuulerõugete immuunglobuliini kahe regionaalhaigla varudesse.

Vaktsineerimine

Sotsiaalministeerium soovitab vaktsineerida tuulerõugete vastu:

•    alla 13 aasta vanuseid lapsi, kes ei ole varem tuulerõugeid põdenud ja kellel ei ole elusvaktsiinide manustamine vastunäidustatud; samuti neid, kellel on oht põdeda tuulerõugeid raskel kujul (leukeemiahaiged või lapsed enne plaanitavat organsiirdamist);

•    noori alates 13. eluaastast;

•    naisi, kes kavatsevad rasestuda ja kes ei ole varem põdenud;

•    lasteosakondade ja hemato-onkoloogia osakondade töötajaid.