Mustade käte haigused kimbutavad eestlasi üha enam

Kõhugripp ajab iiveldama. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Kui mullu haigestus esimese poolaasta jooksul soolenakkustesse 1369 inimest, siis selle aasta esimese kuue kuuga on registreeritud juba 2415 haigusjuhtu. Seega on võrreldes 2012. aastaga haigestumine soolenakkustesse suurenenud 76 protsenti.

Kõige suuremat probleemi valmistavad eestlastele rotaviirus ja Norwalk-viirusnakkus, selgub terviseameti statistikast. Rotaviirus on viirus, mis põhjustab peensoole põletikku ja avaldub kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuna. Viirus on väga nakkav. Noroviirused ehk Norwalk-viirused on rühm viirusi, mis põhjustavad kõhugrippi.

Kui mullu registreeriti kuue kuu jooksul 647 rotaviirusesse haigestunut, siis tänavu on samal perioodil 1105 haiget. Noroviirustesse haigestunute arv oli vastavalt 342 ja 740.

Noroviiruse puhang leidis märtsis aset näiteks Kuperjanovi jalaväepataljonis. Kokku pöördus Kuperjanovi jalaväepataljonis oksendamise ja kõhulahtisuse kaebusega arsti poole 248 sõdurit.

Kuna rota- või noroviiruseid põetakse sageli ilma arsti poole pöördumata läbi, siis ei pruugi olla andmed haigestunute kohta täpsed.

Sellel aastal on suurenenud haigestumine ka salmonelloosi 31 protsendi võrra. Kui mullu oli haigete arv 72, siis tänavu on see 94.

2,5 korda haigestuti sellel poolaastal rohkem kampülobakterenteriiti, mille nakkusallikaks on loomad või nende poolt saastatud toit. Kampülobakterid levivad fekaal-oraalsel teel või olme teel saastunud käte, pindade või köögitarvete kaudu. Nakkust võib levitada ka haige inimene, kui ta ise või temaga suhtlevad inimesed ei pea puhtust. Mullu oli kuue kuu jooksul haigeid 65, tänavu 162. 

Lambliaasi haigestunuid on tänavu 19 protsenti rohkem – kui mullu oli kuue kuu jooksul 114 haigusjuhtu, siis tänavu on neid 136. Lambliaas ehk giardiaas on levinud kogu maailmas. Lapsed nakatuvad sagedamini hügieeninõuete mittetäitmise tõttu. Giardiaasi puhangud on seotud haigusetekitajatega saastunud joogivee või toidu tarvitamisega või suplemisega saastunud veekogudes.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar ei osanud täpselt välja tuua, millised puhangud võisid haigestumiste arvu suurenduda. Kindlasti tegi seda aga haigestumine Kuperjanovi pataljonis.

Populaarne

Tagasi üles