/nginx/o/2013/07/16/1901176t1h1e7a.jpg)
Väärast hammaste harjamisest tekib igemehaiguseid põhjustav hambakivi, mis esineb hambaarstide sõnul umbes 95 protsendil inimestest.
Hambakivi aitab vältida hoolikas harjamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi inimesed arvavad, et nende sülg soodustab hambakivi teket ning selle vastu võidelda ei olegi võimalik, ei lase õige ja hoolikas hammaste pesu arstide sõnul hambakivil tekkida.
Hambakivi koosneb hambakatust ja mineraalsooladest, hambakatt omakorda on hulk suus olevaid baktereid, mis on hamba külge kinnitunud ja mis toituvad inimese toidus leiduvatest suhkrutest.
Hammaste pesemine peab eemaldama hambakatu hammastelt, kuid kui hambaid valesti harjatakse ja kattu raskesti ligipääsetavatest kohtadest ei eemaldata, hakkab katt suurenema.
Hanzadentis töötav doktor Regina Kuningas selgitas, et hambakatu alumiste kihtide bakterid surevad, ülemine kiht kasvab edasi. Inimese süljes olevad mineraalid ladestuvad hammastel olevasse hambakattu ehk surnud bakterite vahele, hiljem ka sisse, ning tekitavad hambakivi. Hambakatt võib mineraliseeruda ja muutuda hambakiviks kahe nädala kuni mõne aasta jooksul.
Sülg ei ole süüdi
Inimeste seas on levinud arvamus, et mõne inimese sülg tekitab hambakivi ning selle vastu võidelda ei saa, Kuningas lükkab aga selle arvamuse ümber: «Inimese süljes on mineraalsoolad, mille koostis ja hulk võib olla erinev. Seega mineraaliderohkus süljes koos ebapiisava hügieeniga põhjustab hambakivi, mitte sülg üksinda.»
Hambadoktori hambaarst Aimar Krass rääkis, et hambakivi teke on seotud sülje mineraalainete sisalduse, kontsentratsiooni ja ka sülje viskoossusega. «Süljel on loomulik hambaid puhastav toime ja sülje suurenenud viskoossus vähendab puhastusvõimet. Sülje omadusi mõjutavad eelkõige elustiil, mõningad haigused ja ravimid,» selgitas Krass. Ta lisas, et isegi kui inimene ei tunne suus hambakivi, võiks hambaarsti juures kontrollis käia kord poole aasta jooksul.
«Kui inimene on märganud suus hambakivi, tuleks kindlasti pöörduda arsti juurde, et see eemaldada, sest igemehaiguste ennetamine on palju odavam ja tõhusam kui nende ravi ning igemehaiguste tõttu kaotatud hammaste proteesimine,» ütles Kuningas. Ta rõhutas, et hambakivi tekitab igemehaigusi, mida inimene saab vältida korralikult hambaid pestes.
Harjutamine teeb meistriks
«Vastuvõtul ütlevad patsiendid tihti, et nende eelmine hambaarst ütles, et neil tuleb hambakivi kogu aeg tagasi ja sinna ei ole midagi teha – see on arstide poolt äärmiselt vale suhtumine,» rääkis Foorumi Hambakliiniku peaarst ja Tartu Ülikooli stomatoloogia kliiniku õppejõud Kristo Ivanov. Ta rõhutas, et hambakivi saab tekkida ainult siis, kui inimese hammastepesu on puudulik ning teda ei ole õpetatud õigeid harjamisvõtteid kasutama.
«Samuti ei ole õige see, et inimene, kellel on hambakivi eemaldatud, saadetakse südamerahuga koju ning kutsutakse tagasi arsti vastuvõtule alles poole aasta või isegi aasta pärast ning siis hakatakse uuesti hambakivi eemaldama. Unustatakse ära, et vahepealsel ajal hambakivi ning selles peituvad pisikud hävitavad pidevalt hammast ümbritsevaid kudesid ehk hammaste vundamenti,» lisas Ivanov.
Ta selgitas, et hambakivi probleemiga inimest tuleks pärast hambakivi eemaldamist jälgida vähemalt kuus kuud, mille jooksul ta käib hambaid iga kuu kontrollimas. Arst vaatab hambad üle ja annab nõu, et tõhustada hammaste pesemist.
Abi hambapastast
«Kui endiselt esineb puudujääke hügieenis või on mõned raskemini puhastatavad hambapinnad, pöörab arst patsiendi tähelepanu nendele ning järgmisel kuul on võimalik hinnata, kas hügieenivõtted on muutunud efektiivsemaks või mitte. Lõpuks jõutakse selleni, et inimese hügieenivõtted on sedavõrd muutunud, et katukihti enam ei moodustu ning seega on lahendatud ka hambakivi probleem,» sõnas Ivanov.
Lisaks õigetele puhastusvõtetele tasub tunda huvi ka hambapasta koostise vastu. On olemas hambakivi teket vähendavaid aineid, mida lisatakse mõnedesse hambapastadesse. Näiteks aitavad triklosaani ja PVM/MA kopolümeeri sisaldavad hambapastad vähendada hambakivi tekkimist.
«Triklosaan on laia toimespektriga antibakteriaalne aine, millel on ka põletikuvastane toime. Pürosfosfaati ja PVM/MA kopolümeeri sisaldavad hambapastad takistavad hambakivi kristallide mineraliseerumist ja kasvu,» selgitas Ivanov. Veel vähendavad hambakivi teket tsinkioone sisaldavad hambapastad.
Ülaltoodud aineid sisaldavad hambapastad, suuloputusvedelikud ja muud suuhügieenitarvikud suudavad vähendada igemepealse hambakivi teket, kuid need ei eemalda juba tekkinud ladestusi, seega on paslik kasutada neid siis, kui hambapinnad on kivist puhastatud.
Hambakivi läheb mustaks
«Hambapasta rollist olulisem on igemehaiguste ennetamisel korrektselt rakendatud hügieenivõtted. Seega ka vee ja harjaga korralikult pestes võib mõni hoolikam patsient saada kordades parema tulemuse kui mitte nii hästi hügieenivõtteid rakendav hinnalise hambapasta kasutaja,» sõnas Ivanov.
Sageli muutub hambakivi tumedaks, mõnel juhul isegi mustaks. Regina Kuninga sõnul on hambakivi värv tingitud tubaka- ja toidupigmentidest. Viru Hambakliiniku hambaarst Tambet Tähepõld tuletas meelde, et eriti värvivad hambakivi tubakasuitsus ja kohvis leiduvad pigmendid. Aimar Krass lisas, et hambakivi värvust mõjutavad ka tee, punane vein, rauarikka vee joomine, mõned ravimid ja kloorheksidiini sisaldavad suuveed.