Erahaigla juht: patsientide liikumine valitud erialadel ei ole läbipaistev ja õiglane

Operatsioon. Foto: Margus Ansu / Postimees

Erahaigla Ortopeedia Arstid ASi juhatuse liige Ardo Reinsalu leidis, et õiglane lahendus Eesti-sisesele eratervishoiuteenuste hüvitamisele oleks selline, kus patsient saab ise endale vabalt valida teenusepakkuja.

«Ma ei poolda Postimehes toodud lahendust, kus Eesti-sisene patsientide oma raha eest liikumise võimalus tekitatakse ortopeedias või veel mõnes valitud valdkonnas. Ma leian, et see tekitab põhjendamatuid pingeid erialade vahel ja ei ole ka otsustamiseks kõige läbipaistvam protsess,» toonitas Reinsalu.

Tema ettepanek on lubada kõikidel patsientidel ambulatoorset ja statsionaarset ravi saada Eestis samadel tingimustel nagu Euroopa Liidu direktiiviga ehk kõik patsiendid, kes on valmis ette maksma, saaksid Eestis valida ise endale teenusepakkuja ning saaksid hiljem haigekassa poolt kompenseeritud. «See oleks läbipaistev ja õiglane protsess, mille eesmärk on leevendada direktiivi poolt tekkivad ohtu, et osa ravirahast läheb Eestist välja,» sõnas mees.

Nimelt võib sügisest koos Euroopa ravituru avanemisega tekkida esialgu vaid põlve- ja puusaliigese operatsioonide puhul võimalus ka koduriigis pääseda järjekorrast varem operatsioonile oma raha eest, mille haigekassa hiljem kompenseerib.

Haigekassa 2012. aasta majandusaasta aruande alusel oli endoproteeside lõikuste järjekorra maksimaalne pikkus 2,5 aastat. «Kui seda teha tasuliselt, siis sõltub järjekord puhtalt teenusepakkuja ressursist,» sõnas Reinsalu. Erahaiglas Ortopeedia Arstid on isemaksva patsiendi endoproteesi järjekorra pikkus ca 4–8 nädalat. Põlve- ja puusaliigese vahetamise operatsioonide hinnad jäävad olenevalt juhust ja proteesi liigist vahemikku 3000–4700 eurot.

2013. aasta I kvartalis teostati Haigekassa andmetel Eestis 770 endoproteesimist. Ühe operatsiooni hinnaks oli 3008 eurot. Plaaniliste endoproteesi operatsioonide keskmine ooteaeg 2013. aasta II kvartalis oli sõltuvalt haiglast ühe aasta ringis, lühim järjekord oli Ida-Tallinna keskhaiglas – ca pool aastat.

Reinsalu hinnangul on isemaksva teenuse puhul peamine sihtgrupp eelkõige patsiendid, kellel on oluline kiiresti taastada enda töövõime või elukvaliteet. «Siinkohal on vähem oluline isemaksja rahaline võimekus, kuna tõenäoliselt on selliseid teenuseid valmis rahastama ka finantsettevõtted,» sõnas ta ja lisas: «Küll aga on kõige olulisem see, et patsient taastab oma töövõime kiiremini. Tavaliselt on varases faasis ravi ka odavam, seda ka haigekassale, ja patsient muutub hüvitiste tarbijast riigi jaoks uuesti töövõimeliseks maksumaksjaks.»