/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2013/07/22/1912370t1hf265.jpg)
Erahaigla Ortopeedia Arstid ASi juhatuse liige Ardo Reinsalu sõnul oleks rahalises plaanis igal juhul oluline vältida siinsete patsientide «kaotamist» lähiriikidele.
Eesti patsiendi kaotamine naabritele võib maksta miljoneid eurosid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
25. oktoobrist avaneb seoses Euroopa ravituru avanemisega võimalus minna tasulisele ravile teise Euroopa Liidu liikmesriiki ning koduriigi ravikindlustus tasub tehtud ravi eest.
«Kui ka näiteks 10 protsenti haigekassa poolt finantseeritavatest endoproteeside lõikustest liigub välismaale, on see rahaliselt ca 1,1 miljonit eurot aastas. See raha läheb Eestist välja. Seda raha ei saa kasutada ei meie arstidele palkade maksmiseks ega tehtud infrastruktuuri investeeringute kasutamiseks,» nentis Reinsalu.
Seetõttu on tema hinnangul väga oluline võtta vastu meetmed selleks, et välimaale minev patsient saaks samadel tingimustel ehk ise ette makstes teenuse pigem Eestis.
Patsiendi vaba liikumise korral sõltub patsientide lähiriikidele «kaotamine» väga paljudest teguritest. Kindlasti mõjutab see Reinsalu sõnul eelkõige pikema järjekorraga ja elukvaliteeti halvasti mõjutavaid (näiteks valu kannatamine) ravijuhte. Samuti mõjutab seda oluliselt fakt, kas näiteks Läti kliinikud hakkavad aktiivselt tegelema Eesti patsientidele enda teenuste tutvustamisega. «Või kui mõni Eesti kliinik otsustab Eesti arstidega teha oma haigla Valka, Läti piiri taha ja pakkuda eestlastele emakeelset teenust,» arutles Reinsalu ja kinnitas, et viimasel juhul võib riigist välja liikuva raha maht olla märkimisväärne.
Välismaalt siia operatsioonile tulevate patsientide arvu on tema arvates raske hinnata. «Kindlasti on kasv suurem meditsiiniturismi populaarsematel erialadel: plastikakirurgia, hambaravi, ortopeedia, jt. Samuti tuleb arvestada, et meile potentsiaalselt ravile tulevad patsiendid ei asu mitte Euroopa Liidu piires ega kasuta liikumiseks antud direktiivi võimalusi, vaid pigem Venemaa suunal.»
Reinsalu usub, et seetõttu tasub jätkuvalt töötada Venemaalt meditsiiniturismi patsientide siiasaamise nimelt ja mitte loota liigselt Skandinaaviast või mujalt Euroopast massilistele patsientide voogudele. «Küll aga võivad väga selgelt paljud Eesti patsiendid viia Eesti raviraha Lätti või ka Soome, mida tuleks mitte takistada, vaid vähemalt anda ka Eesti-siseselt alternatiivne võimalus saada ravi, mida muidu tuleb eelarvelistel põhjustel mitu kuud või aastat oodata,» sõnas ta lõpetuseks.