Rootsi mees, kes suri Lõuna-Rootsis märtsikuus papagoipalavikku, on haruldase haiguse edastanud veel vähemalt kaheksale inimesele.
Rootsit tabas haruldase papagoipalaviku puhang
24. juuli 2013, 18:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksperdid märgivad, et haiguse inimeselt inimesele ülekandumine on erakordselt haruldane, kirjutab The Local. Pärast seda, kui 75-aastane mees märtsis Kronobergis papagoipalavikku suri, on haigus levinud just nende seas, kes olid haiguse ajal tema lähedal, sealhulgas hooldajate personal.
«See inimene oli väga haige ja see oli äärmuslik juhtum. See on ikka väga haruldane, varasema juhtumi puhul keegi kolmandana ei nakatunud,» kommenteeris Rootsi nakkushaiguste kontrolli instituudi Smittskyddsinstitutet arst Arne Runehagen uudisteagentuurile TT.
Psitakoos ehk ornitoos ehk papagoipalavik on nakkushaigus, haigustekitaja Chlamydia psittaci elab lindude organismis, kust ta kandub edasi metsloomadele, aga ka inimestele. Inimestevahelise kontakti kaudu levimine on üliharv, seda on täheldatud vaid ühe korra Šotimaal. Viimase viie aasta jooksul on USAs inimestel registreeritud kokku alla 50 haigusjuhu.
Inimesel võib papagoipalavik avalduda väga erineva raskusega haigusena — kerge hingamisteede infektsioonina, kopsupõletikuna, sepsisena ehk veremürgitusena. Enamik patsiente jääb siiski ellu.
Umbes kümme päeva pärast nakatumist tekivad terviseportaali inimene.ee andmetel tavaliselt gripitaolised nähud külmavärinad, palavik, väsimus, nõrkus, fotofoobia ehk valguskartus, peavalu, lihasvalu, köha. Lisaks võivad tekkida kahvatu tähniline lööve, oksendamine ja kõhulahtisus, kopsupõletik, pankardiit ehk südameüldpõletik, maksa- ja/või põrna suurenemine, keratokonjunktiviit ehk silma sarvkesta-sidekesta põletik.